Toetused peavad suurenema

Äripäev heitis 13.09 lehes põllumajandusminister Helir-Valdor Seederile ette, et ta kaitseb Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika (ÜPP) reformiettepanekuga "oma mehi", mitte kõigi ELi maksumaksjate huve. Äripäeva pahameelt põhjustas Seederi ettepanek, et Eesti põllumeeste toetused peaksid suurenema. Äripäeva arvates peaks Eesti tegema lobitööd hoopis selle nimel, et EL liiguks vaba turu suunas ja toetuste jagamine väheneks.

Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoda kiidab põllumajandusministri lähenemise heaks ja ei jaga Äripäeva loogikat. Eesti põllumajandusministri ülesanne ongi võidelda Eesti põllumeeste, Eesti toiduainetööstuse ja lõppkokkuvõttes Eesti tarbijate huvide eest.

Pole ju eriti tõenäoline, et EL ühise põllumajanduspoliitika eelarve alates 2014. aastast võrreldes selle eelarveperioodiga suureneks. Kui Seeder küsib meie põllumeestele suuremaid toetusi, siis tähendab see, et praegust ÜPP eelarvet tuleb meie kasuks ümber jaotada. Selgi juhul tähendab mõiste "meie kasuks" vaid seda, et kõikide ELi liikmesriikide põllumajandustootjate toetused ühisturul muutuksid võrdsemaks. Praegu erinevad põllumeeste toetused euroliidu piirides lausa kordades.

Loodame, et Eesti on välja kasvanud 1990. aastate impordilembesest suhtumisest, et põllumeeste toetamine on pelgalt mingile kitsale kildkonnale raha andmine. Põllumajandustoetused jõuavad kodumaiste toiduainete ja põllumeeste pakutavate avalike hüvede kaudu kõigi maksumaksjateni. Arvestades üle maailma levivaid (sageli keskkonnavaenulikke) põllumajanduspraktikaid, annavad ELi toetused me põllumeestele võimaluse püsida hinnakonkurentsis ja tagada isevarustamine suurema osa toiduainetega. Toetused jõuavad tarbijateni lisaks toidu kvaliteedile ka toidu hinna kaudu. Vähem soodsates piirkondades hooldatud põllud, mahepõllumajanduse arendamine ja bioenergia tootmine on vaid mõned näited väärtuslikest avalikest hüvedest, mida põllumehed ühiskonnale pakuvad.

Valitsuse eesmärk on juba aastaid olnud maailmakaubanduse liberaliseerimine. Meie jaoks on see eesmärk liiga pikaajaline ja abstraktne. Eesti põllumehed vajavad kodumaise toidutootmise säilitamiseks realistlikumaid ja kiiremaid lahendusi. Usume, et ELi riikide valitsuste mõjutamine ÜPP õiglasemaks muutmiseks on üks nendest kiirematest lahendustest. Eesti põllumajandusminister pole selles võitluses ju üksi, sama poliitikat ajavad eelkõige Poola eestvedamisel pea kõik pärast 2004. aastat ELiga ühinenud liikmesriigid.