• OMX Baltic−0,02%318,72
  • OMX Riga−0,11%1 013,93
  • OMX Tallinn−0,01%2 256,41
  • OMX Vilnius−0,25%1 502,59
  • S&P 500−0,4%7 561,67
  • DOW 300,1%52 347,55
  • Nasdaq −0,91%25 136,27
  • FTSE 1000,36%10 902,56
  • Nikkei 2250,53%61 142,35
  • USD/EUR0,00%0,91
  • GBP/EUR0,00%1,2
  • OMX Baltic−0,02%318,72
  • OMX Riga−0,11%1 013,93
  • OMX Tallinn−0,01%2 256,41
  • OMX Vilnius−0,25%1 502,59
  • S&P 500−0,4%7 561,67
  • DOW 300,1%52 347,55
  • Nasdaq −0,91%25 136,27
  • FTSE 1000,36%10 902,56
  • Nikkei 2250,53%61 142,35
  • USD/EUR0,00%0,91
  • GBP/EUR0,00%1,2
On investoreid, kes eelistavad kasvuaktsiaid, ja on rahapaigutajaid, kelle südamerahu on kaitstud dividendiaktsiate hellade käte vahel, sest need toovad perioodiliselt raha ka tagasi.
Viimast tüüpi investoritel tasuks heita pilk vaid natuke üle mere, sest Rootsi aktsiate dividenditootlused tõotavad sel aastal silmad ette teha tervele ülejäänud maailmale. Sealsed dividendid kerkivad Bloombergi andmetele tuginedes sel aastal keskmiselt 21,5 protsenti.
Üsna kaugele maha jäävad sellised riigid nagu Šveits 16protsendilise kasvu, Saksamaa 14,3protsendilise kasvu ja Taani 15,8protsendilise dividendide kasvuga. Ka Norras kasvavad prognoositavad dividendid sel aastal vaid 15,3 protsenti.
Analüütikud prognoosivad, nagu loo alguseski märgitud, just sellele turule suurimaid dividendikasve. Tervelt 150 protsenti peaks kerkima autotootja Scania dividendimakse - senise ühekroonise väljamakse asemel oodatakse järgmiseks omanikutuluks 2,50 krooni. Seniste maksete järgi on tegemist siiski ettevõttega, kes aktsionäre kaunis tagasihoidlikult poputab, sest dividenditootlus on 0,70 protsenti. Ka terasetööstur SSAB tõstab prognooside järgi dividendi 150 protsendi võrra ning oma väljamaksed peaks analüütikute ootuste järgi kahekordistama maailma üks suuremaid metallilõikamistööriistade tootjaid Sandvik.
Põhjuseid, miks Rootsi turgu mõnevõrra tähelepanelikumalt uurida, on veelgi. Umbes poole jagu ekspordil tuginev majandus peaks kohaliku rahandusministri Anders Borgi hinnangul kasvama sel aastal 4,5 protsenti, mis kõigi eelduste kohaselt saavutab ka Euroopa Liidus esikoha. Lisaks ei kimbuta riiki hiiglaslikud eelarvepuudujäägid või võlakoormus ehk investeerimiskeskkond on ka psühholoogilisest aspektist küllalt kindel. Samuti on sellises keskkonnas lihtsam hakkama saada seal tegutsevatel ettevõtetel.
Dividendiaktsia on alati hea valik investorile, kes eelistab oma pangakontol perioodiliselt näha investeeringult tulenevat sissetulekut. Dividendid võiks muidugi pigem uuesti investeerida, mitte tarbimisse suunata, sest vastasel juhul võib portfelli kasv kiduraks jääda. Dividend ei peaks olema ettevõttesse investeerimise ainus argument, aga kaalu võiks ta juurde anda.

Seotud lood

  • ST
Sisuturundus
  • 30.10.26, 11:00
Teadust tehakse, turg ootab. Miks saab toodeteks vaid kaduvväike osa leiutistest?
Eestis sünnib maailmatasemel teadust, ent liiga väike osa sellest jõuab n-ö laborist turule ja kasvab rahvusvaheliseks äriks. Miks jäävad head ideed ülikoolidesse pidama ning mida peaks muutma rahastuses, ettevõtjate ja teadlaste koostöös ning regulatsioonides, et teadusest sünniks rohkem suure lisandväärtusega ettevõtteid?

Liitu kirjaga

Telli uudiskiri

Hetkel kuum

Kontaktid

Liitu uudiskirjaga 1

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised. 1

Liitu uudiskirjaga 2

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised. 2

Podcastid

Kaubanduse Aastakongress 2024

Kaubanduse Aastakongress 2024

Eesti majanduses on keerulised ajad - majandus ei kasva, investorid kardavad sõda, tarbijad ostavad üha enam välismaa e-poodidest. Eesti hinnatase päris mitmes kategoorias ületab Euroopa Liidu keskmist. Aga igale langusele järgneb tõus ja pärast vihmaseid päevi paistab taas päike.

  • Toimumiskoht:
    T1 Tallinn Venue
  • PRO

Eesti ettevõtete tervis

76.4%
13.7%
9.9%
Krediidihinnang

Ettevõtete tervis

(Hea, rahuldava ja halva krediidihinnanguga ettevõtete arv)
Toetajad
  • A.Tammel
  • Alltech
  • Baltic Agro

Kontaktid

Tagasi Äripäeva esilehele