Ettevaatust infovahetusel!

Eesti majanduselu on raputamas erialaliitudes toimuv - meedia uurib nii piima- kui ka leivatootjate liidu tegemisi.

Erialaliitudes toimub nende olemuselt tulenevalt konkurentide vahel infovahetus ja ühistegevus. Sellist informatsiooni vahetamist võidakse vaadelda konkurentide käitumist mõjutavana ning seega konkurentsiõigusega puudet omavana.

Konkurentsiseaduse paragrahv 4 sätestab, et keelatud tegevuseks on konkurentsi kahjustava eesmärgi või tagajärjega ettevõtjatevaheline kokkulepe, kooskõlastatud tegevus ja ettevõtjate ühenduse otsus. Keelatud tegevuse tuvastamisel moodustab määratav trahv kuni 10% ettevõtja ja ettevõtjate ühenduse eelmise majandusaasta käibest. Eestisisest mõju omavate keelatud kokkulepete puhul on lisaks võimalik karistada ka juhatuse ja nõukogu liiget rahalise karistuse või kuni kolmeaastase vangistusega.

Keelatud infovahetuseks on igasugune ettevõtjate omavaheline otsene või kaudne suhtlemine, millega võidakse mõjutada konkurendi käitumist turul või anda konkurendile teada seda, kuidas ettevõtja ise on otsustanud käituda, kui sellise suhtlemise eesmärk või tagajärg on vabale turule mitteomaste konkurentsitingimuste tekkimine.

Keelatud tegevusega võib tegemist olla juhul, kui erialaliitudes lepitakse kokku või vahetatakse informatsiooni ostu- ja müügihindades ja tehingutingimustes. Sh ka kokkulepped kampaaniate, hinnatõusu mahtude jmt osas; või klientide, toodangu, turgude, tehnilise arengu või investeeringute osas; või kaubaturgude, territooriumite või tarneallikate osas; või riigihangete pakkumiste osas.

Euroopa Kohus leidis viie mobiilside ettevõtja poolt lõunalauas arutletut uurides, et keelatud tegevusena võib kvalifitseeruda tegevust, millel ei ole küll konkurentsi kahjustavat tagajärge, kuid see omab sellist eesmärki; või tundliku info vahetamist, isegi seda kasutamata ning omamata konkurentsi kahjustavat või piiravat tagajärge; või üksikut infovahetuse juhtumit, olenemata, kas see omas mõju või oli võimeline muutma ettevõtjate otsuseid - eeldatakse, et ettevõtjad võtavad arvesse konkurentidega vahetatud teavet; või ühepoolset informeerimist, st ei ole vajalik kahe- ega mitmepoolne infovahetus.

Siiski leian, et Eesti Konkurentsiamet käsitleb erialaliitudes toimuvat lähtudes pigem ratsionaalsusest ning igasugust infovahetust ei uurita Euroopa Kohtu kitsa tõlgendusruumi valguses.