Suur idanaaber turgutas Eesti majandust

Möödunud aastal majutati Eestis rekordarv välismaalastest turiste. Ent ekslik on arvata, et see tähendas majutusettevõtetele ka rekordilisi tulusid. Suured kasvunumbrid saavutati viimase viie aasta kõige madalamate keskmiste hindade toel olukorras, kus kulubaas on märgatavalt kasvanud.

Enim suurenes venelaste ööbimiste arv. Esimese 9 kuuga ööbis Eesti majutusasutustes üle 100 000 vene turisti, 47% rohkem kui aastal 2009 sama aja jooksul. Seni on venelased Eestit külastanud eelkõige nende jaoks tähtsate pühade ajal - naistepäev, mai- ja oktoobripühad, traditsiooniliselt aga enim saabub vene aastavahetuse ajal.

Venelaste seas on Tallinn olnud kõige populaarsemaks uue aasta vastuvõtu kohaks, kuid 2011. aastat võeti vastu ka Tartus, Pärnus, Saaremaal ja Virumaal. Ka Otepää ümbruse turismitaludes võis kohata pidutsevaid vene turiste, kes aktiivselt ka Otepää suusaradu kasutasid.

Tallinna hotellid olid aastavahetusel traditsiooniliselt valdavalt vene turiste täis - osa neist saabus siia Anne Veski pärast, teised muinasjutulise Tallinna vanalinna ja jõuluturgude pärast. Igal juhul pidutseti ja osteti kaupu ning teenuseid rohkem kui kunagi varem. Kuigi keskmine vene turist ei ole mingi rahaga priiskaja, nagu üldlevinud arvamus on. Firmale Smith Travel Research (STR) Tallinna hotellide antud statistika järgi tõstsid venelased hotellide täituvust aastavahetusel ja aasta esimesel nädalal koguni 40%. Eestit külastas aastavahetusel u 20 000 vene turisti. Soomes oli vastav arv 100 000.

Miks erinevus nii suur on? Soome on oma turundustegevuste ja ka turismi tootearendusega olnud meist eest. Ka piiriületuse korraldus ja transpordiühendused on paremad. Statistika näitab aga, et kasvunumbrid on Eesti kasuks - Eesti 47% vastu on Soomel panna 3%. Tõsi, absoluutnumbrid on oluliselt meie kahjuks - 700 000 vene turisti käis Soomes ja vaid 100 000 Eestis. Seega tööd on nii ettevõtjail kui ka avalikul sektoril piisvalt, et suurest naabrist oleks riigi majanduse turgutamisel rohkem tuge.