Euro ja masu arendasid Eesti firmade tarkvara

Eurorahale üleminek sundis Eesti firmasid majandustarkvara kaasajastama. Eesti ettevõtete majandustarkvara eurole ümber seadistades sai kinnitust peamine probleem - algse standardiga võrreldes liigselt ja dokumenteerimata muudetud tarkvara. Noores kapitalistlikus ühiskonnas üritasid paljud kogenematusest jalgratast leiutada ning omaniku uitmõtted läbisid ka ettevõtte tarkvarasüsteeme. Näiteks töötati mingid lahendused väga detailselt välja, mis muutis tööprotsessi hoopis keerulisemaks, rääkimata loodetud majanduslikust kasust. Nüüd, tarkvara ümber seadistades, nägid programmeerijad suurt vaeva, et komplitseeritud süsteemi riukaid läbi näha.

Ka mitmed tänapäeval pakutavad majandustarkvara lahendused on üles ehitatud igale firmale iseseisva komplekti tootmisele, mis ennast tegelikult ei õigusta. Tihti ei dokumenteerita tehtud muudatusi (ümberseadistuste transkripti tuleks arendajalt alati nõuda) ja seega on hilisemate korrektuuride tegemine keeruline. Kui muudatused sisse viinud IT-mees on silmapiirilt kadunud, on tema tehtud programmijuppides ja andmebaasides selgusele jõudmine väga aeganõudev ning sageli tuleb lihtsalt kogu tarkvara uuesti juurutada. Seega uuesti seda teed enam minna ei tasu - ise leiutamise või väga eripärase süsteemi arendamise asemel tasub pigem usaldada valdkonna ettevõttele väljatöötatud standardlahendusi.

Eurolemineku käigus ilmnes ka palju ettevõtteid, mille tarkvara ei olnud isegi mõttekas üritada kaasajastada, sest programmi tootja oli uuenduste loomise lõpetanud. Näiteks väikeettevõtete seas siiani populaarsed aastakümne tagused dos-põhised lahendused - nüüdseks pole enam alles ei tootjat ega juurutuspartnerit.

Tegelikult on me ettevõtete majandustarkvara tase viimasel ajal paranenud. Ja paradoksaalselt andis olulise panuse majanduskriis. Kui peo ajal paisus majandus tänu turu kasvule, ei peetud efektiivsust tõstvat tarkvara väga oluliseks. Tuli lihtsalt toota ja müüa. Masuga tekkis aga vajadus hakata efektiivsemalt ja teaduslikumalt majandama, vaja läks kaasaegsemat analüüsitarkvara.

Majandustarkvara eesmärk ei ole mitte ainult kajastada toimunud tehinguid, see peab looma ettevõtte põhitegevusvaldkonnas uut väärtust ja edendama äri. Kui seni käis töö planeerimine tihti pelgalt kõhutunde järgi, siis kaasaegne tarkvara analüüsib parimaid ressursikasutamise võimalusi ning prognoosib ettevõtte tulevikustsenaariume. Nüüd ongi suurenenud konkurentsi tingimustes ettevõtete avatus märgatavalt kasvanud ning tarkvaraarendajatel ja -juurutajatel käed mitmeks aastaks tööd täis.