Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Maksukoormus võib nelja aasta pärast küll alaneda, kuid enne see siiski tõuseb. Uus tulumaksu eelarvestrateegia tähendab füüsilisest isikust maksumaksjale, et alates 2015. aastast võib maksukoormus küll langeda, kuid enne seda toimub aktiivselt mahaarvamisi kasutavate maksumaksjate suhtes siiski mõningane maksukoormuse tõus. Teiste sõnadega peavad 3196eurose mahaarvatava kuluga arvestanud isikud arvestama, et nende kulutustele lisandub peagi tulumaks juba 1920eurose piiri ületamisel. Mahaarvamiste muudatust põhjendatakse lihtsa ja ühetaolise maksusüsteemiga ning põhimõttega, et sotsiaalvajadusi rahastatakse kogutud maksudest, mitte maksude kogumatajätmisest.
Rahandusministeeriumi pressiteade ega seaduse eelnõu seletuskiri antud põhjendusi pikemalt ei ava. Seetõttu jääb praegu vastuseta küsimus, et mis täpselt oli vanas seaduses kulude mahaarvamise osas keeruline ja ebavõrdne ning mis on tulevikus lihtsam ja ühetaolisem. Tulumaksu mahaarvamise praegune kogusumma (3196 EUR) on sama lihtne ja arusaadav kui uus (1920 EUR) ja mõlemad on väljendatud numbriliselt. Teiseks ei pruugi igas olukorras olla ainuõige põhimõte tegelda sotsiaalvajaduste rahuldamisega maksude kogumise ning sellele järgneva riigipoolse jagamise kaudu. Inimväärikuse kaitsmise põhimõttest tulenevalt ei saa alati eelistatum variant olla see, et võtta maksumaksjalt raha ära ja siis saata riigi juurde kas iseendale või endale meelepärasele MTÜle toetust küsima.
Eestis sünnib maailmatasemel teadust, ent liiga väike osa sellest jõuab n-ö laborist turule ja kasvab rahvusvaheliseks äriks. Miks jäävad head ideed ülikoolidesse pidama ning mida peaks muutma rahastuses, ettevõtjate ja teadlaste koostöös ning regulatsioonides, et teadusest sünniks rohkem suure lisandväärtusega ettevõtteid?
Eesti majanduses on keerulised ajad - majandus ei kasva, investorid kardavad sõda, tarbijad ostavad üha enam välismaa e-poodidest. Eesti hinnatase päris mitmes kategoorias ületab Euroopa Liidu keskmist. Aga igale langusele järgneb tõus ja pärast vihmaseid päevi paistab taas päike.