Riigikohus lõi võimaluse saneerimise edukuseks Eestis

Riigikohus tegi möödunud esmaspäeval revolutsioonilise lahendi ASi Väätsa Agro saneerimisasjas, mis vastab paljudele saneerimisseadust puudutavatele küsimustele. Kohus käsitles lahendis suures osas just küsimusi, mida ta pidas ise vajalikuks saneerimisseaduse lünkade täitmiseks ja tõlgendamiseks (mitte ei piirdunud ainuüksi poolte väidetega), mille osas on siiani valitsenud erinevad arusaamad. Sellist praktikat tuleb pidada väga tervitatavaks, kuna ettevõtjate poolt kohtuuste, aja ja raha kulutamist ebaselgelt kirjutatud seaduse tõlgenduse saamiseks ei saa pidada mõistlikuks. Paljuski kattuvad need seisukohtadega, mida oleme eelnevalt oma kirjutistes kajastanud, ja samuti ettepanekutega, mis me saatsime juba 18. juunil 2009 justiitsministeeriumile. Usume, et riigikohtu kohtunike otsus annab võimaluse ettevõtjatel kindlamalt minna saneerimismenetlusse ning ka võlausaldajad võivad kergemalt hingata, kuna nende huvid on enam tagatud. Järgnevalt toome välja kõige olulisema.

Saneerimiskava kinnitamata jätmine jätab võimaluse esitada uus kava. Kui kohus avastab saneerimiskavas puudusi (nt põhjusel, et seadust tuleks tõlgendada erinevalt), siis ei ole kohtul võimalik saata kava tagasi saneerimisnõustajale muutmiseks ja uuesti kinnitamiseks, vaid kohtul on ainus võimalus saneerimiskava tühistada ja saneerimismenetlus lõpetada. Kui äriühing on endiselt saneerimiskõlblik, siis mis saab edasi? Seni oli vaieldav, kas enne seaduses toodud kahe aasta möödumist saab esitada uue saneerimisavalduse. Kohus selgitas, et kahe aasta piirang ei kehti selliste ühingute puhul, kelle kava pole kunagi kinnitatud. Seega saavad sellised ühingud algatada uue saneerimismenetluse. Samuti tekitab praktikas ebakindlust teadmatus, kas kohus kinnitab kava või mitte. Riigikohus märkis, et lubatav on esitada kohtule mitu alternatiivset saneerimiskava.

Võlausaldajate erinev kohtlemine nõuab erinevat hääletamist. Suuri vaidlusi on põhjustanud võlausaldajate rühmadesse jaotamise kohustus saneerimiskava hääletamisel. Seadus rühmitamise kohustust otseselt ette ei näe, aga tihti koheldi võlausaldajaid sisuliselt erinevalt (nt nõuded rahuldatakse erineval ajal või erinevas määras). Riigikohus selgitas, et kui saneerimiskavas koheldakse võlausaldajaid oluliselt erinevalt, tähendab see sisuliselt ka rühmade loomist ja sellest tulenevalt erinevaid hääletusprotseduure.