Metsamüüki dikteerib turg, mitte käsk

Kõige tähtsam on kõigi turuosaliste arusaam, et metsamaterjal on vabal turul liikuv kaup, mille hinda riiklikult ei määrata. Riikide poliitilised otsused on mõjutanud ja mõjutavad ka edaspidi metsamaterjali hinda.

Näiteks Euroopa Liidus kokkulepitud taastuvenergia kasutamise eesmärgid 2020. aastaks tõstavad taastuvate energiaallikate, sh metsamaterjali, hinda, sealhulgas ka Eestis.

Kui Narva Elektrijaamas realiseeruvad kõik plaanid puiduhakke kasutamise suurenemise kohta, siis ongi nende maht 15 protsenti praegusest raiemahust. Maht on tõesti praegu pea viis korda väiksem ja seetõttu peaks ju ka samas geograafilises piirkonnas tegutseva ettevõtte toorme saamise mured olema samavõrra väiksemad.

Turumajandust ei asenda käsumajandus. Mitte ühelgi Eestis puitu toorainena kasutaval ettevõttel ei ole põhjust loota, et riik pöörab ära vabaturumajandusest riikliku hinna kehtestamise suunas. Ettevõtted konkureerivad vabal turul metsamaterjalile, osa on edukad, osa mitte. Nii see on praegu ja jääb ka edaspidi olema.

Taastuvenergia teeb võidukäiku ja loomulikult toob see kaasa metsamaterjali hinnatõusu. Samas aga mädaneb Eesti metsades miljoneid tihumeetreid puitu, sest metsaomanikud erinevatel põhjustel ei majanda oma metsa.

Riik on füüsilisest isikust metsaomanike soodustamiseks just muutnud tulumaksuseadust. Üha suurenev nõudlus motiveerib samuti rohkem metsa majandama.