Paindlikkus tagatakse näiteks sellega, et kontrollitud rendiettevõtted saavad võimaluse tähtajalisi lepinguid pikendada rohkem kordi, kui seadus praegu ette näeb, turvalisus aga lisatagatiste ja garantiide nõudmisega, millega vajadusel kaetakse kohustused - nii töötajate palgad kui ka riigimaksud. Võidavad kõik, nii ettevõtted, töötajad kui ka riik/ühiskond.
Mida lihtsam on ettevõttel lisatööjõudu kasutada, seda rohkem töökohti luuakse ja kuigi projektid millalgi ka lõpevad, tehakse summa summarum ikkagi rohkem tööd, saadakse rohkem palka ja makstakse rohkem makse. Lisaväärtusena kasvab nii töövõtjate kui ka -andjate konkurentsivõime. Suurem paindlikkus loob ka selliseid töökohti, mis muidu üldse ei tekiks ja võimaldab töötada inimestel, kellel pole võimalik töötada täiskohaga, sh erivajadustega inimesed, noored emad, tudengid, pensionärid jne.
Eesti peab aasta lõpuks ratifitseerima eurodirektiivi, mis reguleerib personalirenti. Loodetavasti jätkub meil tahet ja mõistust valida sobivaimad regulatsioonid ning julgust mitte karta muutusi. Mida paindlikum on tööjõuturg, seda konkurentsivõimelisem on majandus ja ühiskond, töövõtjad/palgasaajad sealhulgas.
Paindlik turvalisus on võimalik, lisaks tehnilistele regulatsioonidele vajame üksnes veidi avaramat pilku ja mõistmist, et tulevikutöö on liikuv, paindlik ja pidevalt muutuv.