Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Andrus Saar: suhtumine õpetaja palka nõukogudeaegne
„Praegune suhtumine õpetajate töötasusse meenutab suhtumist Nõukogude ajal,“ kirjutab sotsioloog Andrus Saar Õpetajate Lehes. „Õpetajad olid juba tollal tugevalt alamakstud ning sama kordub taasiseseisvunud Eestis.“
Saare sõnul pole see viimaste aastate trend vaid sai alguse kohe Eesti taasiseseisvumisel, vahendas Delfi. "Õigemini, vene ajastu suhtumine lihtsalt jätkus. Õpetajaskonda alaväärtustati (nagu ka kultuuritöötajaid, sotsiaaltöötajaid, medõdesid jt)," jätkas Saar.
Saar rääkis artiklis, et ametiühingud on 20 aasta jooksul küll head tööd teinud, kuid viimase majanduskriisi alates jäi nende tegevus õpetajate palkade tõstmisel jõuetuks.
Peaminister Andrus Ansipi väitel, et õpetajate palk tõuseb, kui korrastatakse koolivõrk, on üksainus nõrk koht: koolivõrgu korrastamine pole võimalik haldusreformita, arvab Tallinna reaalkooli ja Gustav Adolfi gümnaasiumi keemiaõpetaja Martin Saar.
25. oktoobril korraldab Eesti Haridustöötajate Liit (EHL) – sisuliselt õpetajate ametiühing – Tallinnas Toompeal riigikogu esisel platsil miitingu, kus korratakse pedagoogide palga alammäärade tõstmise nõudmist.
Leedu hoonete hoolduse, inseneri- ja tehnoloogialahenduste kontsern Civinity alustas uue võlakirjaemissiooni avalikku pakkumist, millega soovib kaasata kuni 8 miljonit eurot, eesmärgiga laiendada äritegevust Eestis ja rahastada kokku kolme ettevõtte omandamist.
Eesti majanduses on keerulised ajad - majandus ei kasva, investorid kardavad sõda, tarbijad ostavad üha enam välismaa e-poodidest. Eesti hinnatase päris mitmes kategoorias ületab Euroopa Liidu keskmist. Aga igale langusele järgneb tõus ja pärast vihmaseid päevi paistab taas päike.