Finantstehingute maks ei leia ELis ühist toetust

Rootsi, Suurbritannia, Tšehhi ja Bulgaaria rahandusministrid ütlesid selgelt välja, et on komisjoni ettepaneku vastu, vahendas uudistebüroo Direkt.

Ligi kümme riiki tõstatas täiendavaid küsimusi.

Ainult seitse riiki – Prantsusmaa, Saksamaa, Hispaania, Soome, Belgia, Sloveenia ja Kreeka toetasid sellise maksu kehtestamist.

Kõik maksuotsused tuleb ELis teha ühehäälselt. Alternatiivina on nimetatud võimalust, et sellise maksu kehtestaksid eurogrupi riigid või grupp sellisest maksust huvitatud ELi riike.

Debatis hoiatasid Rootsi rahandusminister Anders Borg ja Briti rahandusminister George Osborne, et taoline maks kahjustab majandust ning sunnib panku tegevust mujale kolima.

Kahevahel riikide seisukohtadest jäi kõlama küsimus, mis saab siis, kui suured riigid nagu USA ja Hiina ettepanekuga kaasa ei tule.

Samuti hoiatati uue maksu kehtestamisest ajal, mil pangad vajavad rekapitaliseerimist. Tõenäoline on seegi, et uue koormise maksavad kinni pankade kliendid.

Maksu toetajate poolelt ütles Belgia rahandusminister Didier Reynders, et finantssektorile on tehtud käibemaksust erand, mis on ebaõiglane. Komisjoni maksuvolinik Algirdas Semeta viitas sellele, et paljud riigid vajavad hetkel hädasti maksutulusid ning et finantsteenuste maksu on lihtne administreerida.

George Osborne’i väite, et 70-90% kauplemisest koliks sellise maksu kehtestamisel Euroopast minema, pareeris volinik väitega, et see puudutaks vaid robotkauplemist, mis reaalmajandust ei kahjustaks.