Gräzin ütles, et ERRi rahastamine vajaks selgust ning seda seaduse tasemel. "Probleem on, et rahastamine on täna väga segane. Võime rääkida sponsorteabe edastamisest ja muust sellisest, aga reklaami tegemine konkreetsetele toodetele on meie vaesuse kinnituseks," lausus ta.
Seda, et raha tuleks juurde anda ka ERRi uue maja ehitamiseks, Gräzin nii otseselt ei öelnud. "Juhul, kui me otsustame, et seda maja on vaja, on vaja anda ka raha," sõnas ta lisades, et riik on sidunud end mitmete teiste suurte ja kultuuriliselt oluliste hoonete ehitamisega, mille hulka kuuluvad näiteks Eesti Rahva Muuseum ning Eesti Kunstiakadeemia.
"Iseküsimus on, kas riigieelarve seda välja kannatab. Võtaksime ju kohustuse pikaks perioodiks. Tänase seisuga ehitada just nagu võiks, aga kuna riik käitub väga ebakindlalt muudes asjades, ma pigem ootaksin," ütles Gräzin.
Reformide vajadust Gräzin ERRis ei näe. "Ma arvan, et praegune struktuur töötab. Tehnilistes asjades pole kokku hoida kusagilt. Kui midagi aga muuta, tuleks hoopis teistest asjadest peale hakata. Need asjad, mida me aga ei kasuta, need lagunevad issanda abil - ja see on ka kokkuhoid," naljatles poliitik.
Gräzin avaldas heameelt, et ETVs töötavad tugevad teleajakirjanikud. Ta ei jaganud ERRi nõukogu liikme Priit Toobali varem avaldatud seisukohta, et maja ehitamise asemel tuleks ajakirjanikel palka tõsta. Teatavasti langetas ERR 2010. aastal meediakanali sisu tootvate töötajate palku 10%.
"Olen nõus, et rahvusringhäälingu ajakirjanikud on alamakstud, aga tööturg on meil praegu selline," kommenteeris Gräzin. "Toobalil pole vastutustunnet. Kui ta aga selle raha leiab ja minu kätte toob, küll ma siis leian, kellele see raha jagada!"