Kuidas panna arved õigeaegselt laekuma?

Kuna maksetega hilinemised ja võlgade ajatamised on tänases majanduskliimas igapäevased teemad, on ka Euroopa Parlamendi ja nõukogu äritehingute maksete hilinemise vastu võitlemise direktiiv 2011/7/EL suhteliselt palju kajastust leidnud, leiab vandeadvokaat ja advokaadibüroo Glikman & Partnerid tehingute ja ühinguõiguse valdkonna juht Annika Vait.

Samas on direktiivis sätestatu siseriiklikult jõustamiseni on aega tuleva aasta 16. märtsini ja nii soovitab Vait võlgade sissenõudmisel vaid direktiivile mitte lootma jääda. "Direktiiviga on reguleerimisalast lubatud välja jätta enne nimetatud kuupäeva sõlmitud lepingud, kas seda tehakse või mitte, määratakse siseriiklikult," lisas ta.

Krediidiinfo tänavuses Krediidipolitiika uuringust selgub, et arveid maksab Eestis tähtaegselt 61% firmadest. Keskmiselt maksehilinemine ulatub Eestis 10,1 päevani.

Näiteks soovitab Vait olemasolevad lepingud juba täna üle vaadata ning sõlmitavatesse lepingutesse vettpidavad maksetega hilinemise sanktsioonid sisse kirjutada. Vastavate kokkulepete sõlmimisel oleks mõistlik arvestada muuhulgas ka direktiivis sätestatuga.

Direktiivi kõige olulisemate valdkondadena saab tema sõnul esile tuua seadusjärgsele viivisele ja võlgade sissenõudmise kuludele miinimummäärade kehtestamise (viivisel nn. viiteintressimäär + 8% aastas ja sissenõudekuludel 40 eurot) ning maksetähtpäevade piiramise (üldreeglina ei tohiks ületada 30 päeva).

"Viimaste osas meie siseriiklikus õiguses hetkel konkreetseid miinimumsummasid ega tähtaja piiranguid ei kehti. Seega seni, kuni vastavas osas Eesti õigust direktiiviga kooskõlla viidud ei ole, aitaksid nende osas ettevõtjaid eelkõige vastavasisulised konkreetsed kokkulepped," lisas ta.

Mida saab ettevõtja veel maksete hilinemise vastu juba täna teha, loe homsest Äripäevast.