IMF eitab abikõnelusi Hispaaniaga

„Hispaania ei ole finantsabi palunud ning IMF ei tee ka plaane Hispaania aitamiseks,“ ütles IMFi välissuhete direktor Gerry Rice agentuuri Bloomberg vahendusel.

Hispaania, mis riigistas sel kuul riigi suuruselt kolmanda panga Bankia, püüab pangandussüsteemi tugevdada ning toetada rahalistes raskustes kohalikke omavalitsusi. Seda olukorras, kus riigi 10-aastase tähtajaga võlakirjade tootlus on lähenemas kriitilise 7% piirile, mis sundis Kreekat, Iirimaad ja Portugali välisabi paluma.

IMFi juht Christine Lagarde kohtub täna Hispaania asepeaministri Soraya Saenz de Santamariaga, et arutada viimaseid majanduslikke arenguid Hispaanias, ütles Rice. 4. juunist on Hispaanias korralisel majandusolukorra hindamismissioonil IMFi delegatsioon.

Rice kordas IMFi soovitusi tugevdada euroala ühiseid kriisitõrjemeetmeid.

Wall Street Journal kirjutas täna, et IMF on alustanud plaanide koostamist Hispaaniale võimaliku abilaenu andmiseks, kui riik ei leia muid vahendeid oma pangandussüsteemi toetamiseks. Lehe allikate sõnul soovivad nii IMF kui EL abipaketti Hispaaniale vältida, kuid sellest hoolimata tuleb asjade taoliseks arenguks valmis olla.

Kolmeaastase abipaketi maht võib lehe andmeil olla ca 300 mld eurot, kuid mõeldavad on ka väiksemad ja lühiajalisemad abilaenud. Kardetakse, et Hispaania abistamine võib IMFile ja ELile kolme euroalal juba käivitunud abiprogrammi kõrval üle jõu käia.

"Sellist plaani ei ole," kommenteeris Lagarde Wall Street Journali artiklit pärast kohtumist Hispaania asepeaministriga. "Me ei ole sellist (abi)taotlust saanud ja me ei tee midagi mingi finantsabi andmise osas."

Euroopa Komisjon tegi sel nädalal ettepaneku, et panku saaks toetada euroala alalisest päästemehhanismist ESM otse, ilma et selleks oleks vaja täismahus abipaketti. Ideed toetas ka Euroopa Keskpanga juht Mario Draghi. Saksamaa aga eelistab abi andmist riikidele, mitte institutsioonidele, koos sellega kaasnevate karmide tingimustega.