Euroopas kallines toit enim Eestis

Samas suurusjärgus tõusid toiduhinnad ka Leedus ja Ungaris (mõlemas 7,7%). Kohvi, tee ja kakao hindade tõus oli seejuures suurim Eestis (36,5%), järgnesid Soome (30,5%), Leedu (27,0%), Taani (22,1%) ja Läti (22,1%). Kõige vähem tõusid toiduhinnad möödunud aastal Rootsis (0,6%) ja Iirimaal (0,8%).

Alkohoolsete jookide hinnad tõusid mullu kõige rohkem Suurbritannias (5,8%) ja langesid enim Iirimaal (-2,0%). Tubakatoodete hinnad tõusid ELis keskmiselt 6,2%, kuid kõige enam Küprosel (15,8%), Eestis (14,3%) ja Hispaanias (13,3%), kirjutas statistikaameti blogis ameti hinnastatistika talituse juhataja Eveli Šokman.

Elekter, gaas, soojusenergia ja küte kokku kallinesid euroliidus aastaga keskmiselt 9,6%. Kõige suurem oli hinnatõus Kreekas (21,0%), järgnesid Soome (20,5%) ja Belgia (18,0%). Kõige vähem tõusid hinnad Rootsis (2,1%).

Soojusenergia 2011. aasta keskmine hinnatõus ELis oli üle-eelmise aastaga võrreldes 7,0%. Teistest oli pikalt ees Island, kus soojusenergia oli 24,3% kallim kui aasta varem. Kõige vähem tõusis soojusenergia hind Taanis (1,9%) ja Tšehhis (2,0%).

Mootorikütuste hinnad tõusid ELis mullu keskmiselt 13,6%. Hinnad tõusid kõikides riikides, enim aga Küprosel (18,5%), Maltal (18,3%) ja Slovakkias (17,7%). Hinnatõus oli väikseim Sloveenias (7,7%) ja Rootsis (9,0%).

Võttes aluseks tarbijahindade harmoneeritud indeksi, mida arvutatakse kogu Euroopa Liidus ühtsete reeglite järgi, oli Eurostati andmeil ELi 27 liikmesriigi 2011. aasta keskmine hinnatõus 3,1%, sealhulgas Eestis 5,1%.

Suurim oli hinnatõus Rumeenias (5,8%), Eestile järgnesid Suurbritannia (4,5%), Läti (4,2%) ja Island (4,2%). Väikseim oli hinnatõus Iirimaal (1,2%) ja Rootsis (1,4%). Kõigis teistes ELi riikides oli hinnatõus üle 2,0%.

Alates 2011. aastast on Eestis rahaühikuna kasutusel euro ja Eesti hinnaandmed on kaasatud euroala tarbijahindade harmoneeritud indeksisse. Euroala tarbijahindade harmoneeritud indeks tõusis aastaga 2,7%. Aastal 2010 oli vastava indeksi muutus vaid 1,6%.