Ansip ELi poliitikast: koostöö on kasulikum

Kõige lihtsamalt öeldes käib Euroopa majandus- ja rahaliidu kapitaalremont, pikemas perspektiivis on Euroopa Komisjoni president Jose Manuel Barroso kutsunud üles looma rahvusriikide föderatsiooni.

"Meie ees seisab üsna pea valik. See valik on, kas minna kaasa koostööd suurendava Euroopaga või jääda sellest kõrvale," ütles Ansip, väljendades seisukohta, et "koostööst välja jäädes peaksime pikapeale leppima vähem kaitstud ja vaesema Eestiga. Seda nii majanduslikult kui ka poliitiliselt."

Ansip ütles, et jagab Eesti põhiseaduse ühe autori Jüri Raidla arvamust, et Eesti põhiseaduse preambulas sätestatud eesmärkide saavutamine on Eesti jaoks lihtsam enam koostööd tegevas Euroopas.

"Eesti peaks olema Euroopa koostöö süvendamise eestvedajate hulgas, et tagada meie rahvuslike huvide järgimine," märkis Ansip.

Just sellest mõttest on kantud ka valitsuse otsus liituda riikide grupiga, kes soovivad algatada tihendatud koostööd finantstehingute maksu kehtestamiseks. "Otsus selle kohta, kas Eesti sellise maksu ka kehtestab, on veel ees," lisas peaminister.

Koostöös osalemine võimaldab Eestil oma seisukohti kaitsta ja arenguid mõjutada. See eeldab aga oma seisukohtade väljakujundamist nii konkreetsemates kui abstraktsemates ettepanekutes, mis tänaseks lauale on pandud, ütles Ansip.

Näiteks kas euroala vajaks ELi eelarve kõrvale veel eraldi rahainstrumenti ehk oma eelarvet, millest leevendada kriisi mõjusid või stimuleerida struktuurseid reforme, nagu on välja pakkunud Ülemkogu eesistuja Herman Van Rompuy.

Või kas euroala riigid peaksid sõlmima siduvamad lepingud, mis sätestaks täpsemad kohustused riigi konkurentsivõime tugevdamisel. Ning milline peaks olema demokraatlik kontroll nende meetmete rakendamise üle.

Peaministri sõnul ei saa ega tohi neid valikuid teha varjatult ja kodanike selja taga. Selleks tegi Ansip riigikogule ettepaneku Eesti ELi poliitikas aktiivsemalt kaasa rääkida. "Eesti seisukohad peabki lõpuks kujundama riigikogu," ütles ta.