Balti riigid saavad ELilt aastaiks 2014–20 erandi

Esialgses läbirääkimispaketis oli ühtekuuluvusvahendite piirmääraks seatud 2,4% SKPst, kuid kuna Balti riikide majandus elas arvutamise aluseks võetud kriisiperioodil üle suure languse, nõuti ühiselt erandi kehtestamist.

Ülemkogu eesistuja viimase pakkumise kohaselt tõuseks ühtekuuluvusvahendite piirmäär Balti riikidele 2,59% sisemajanduse kogutoodangust, teatas valitsuse kommunikatsioonibüroo.

Peaminister Andrus Ansip andis täna valitsusele ülevaate 22.-23. novembril toimunud Euroopa Ülemkogu erakorralisest kohtumisest.

Euroopa riigipead ja valitsusjuhid arutasid Brüsselis kahe päeva jooksul ELi finantsraamistikku aastaiks 2014–20. Kuigi kokkulepet ei sõlmitud ning riigipead ja valitsusjuhid jätkavad läbirääkimisi, et saavutada kõiki osapooli rahuldav eelarve, on liikmesriikide seisukohad tänu kohtumisele lähenenud ning samuti on liigutud lähemale Eesti eesmärkide saavutamisele.

Eesti peamised eesmärgid eelarveteemalistel läbirääkimistel on seotud ühtekuuluvuspoliitika vahendite, riikidevaheliste transpordiprojektide rahastamise ning põllumeestele antavate otsetoetustega.

Euroopa Liidu liidrid mõistsid vajadust luua Euroopa Ühendamise rahastamisvahend, millega finantseeritakse piirüleseid transpordiprojekte.

Eesistuja lähenes oma viimase ettepanekuga ka põllumeestele mõeldud otsetoetuse võrdustamise küsimuses Balti riikide seisukohtadele. Selle kohaselt võiks toetus ühele hektarile tõusta praeguselt 117 eurolt aasta-aastalt kuni 196 euroni 2020. aastal.

Praegu kehtiv eelarveperiood lõpeb 2013. aastal. Et järgmine mitmeaastane finantsraamistik sujuvalt rakenduks, oleks vaja kokkuleppele jõuda järgmise aasta alguses.