Vaher: Vene eriteenistuste huvi Eesti vastu üha kasvab

"See on fakt, mis leidis taaskinnitust kaitsepolitsei endisele töötajale Vladimir Veitmanile esitatud kahtlustusega," lisas ta.

Kapo on tabanud viimase viie aasta jooksul neli riigireeturit. "Riigireeturi tabamine on riigi jaoks alati väga keerukas juhtum, kuna tegemist on professionaalse ning hoolikalt ettevalmistatud ja konspireeritud tegevusega. Reeturi tabamine on võit tabajatele ja raske hoop neile, kelle heaks reetur tegutses," märkis Vaher oma avalduses.

Vene Föderatsiooni luuretegevuse surve Eesti suunal on siseministri sõnul pidev ja agressiivne, kuna Eestis on väärtuslikku infot, mille suhtes on Venemaal suur huvi. "Eesti julgeolekuasutused on tänaseks piisavalt tugevad, et salakuulamisega võidelda, neid operatsioone paljastada ja riigireetureid vastutusele võtta. Kaitsepolitsei pole ilmaasjata aastaid rääkinud Venemaa eriteenistuste luuretegevuse ja värbamiskatsete sagenemisest Eesti kodanike suhtes," lisas Vaher.

Viimaste aastatega on Eesti riik tõstnud siseministri sõnul võimekust võõrriikide luuretegevuse tõkestamisel, seda eelkõige koostöös rahvusvaheliste partneritega. Samuti karmistas riigikogu 2009. aastal karistusi riigivastaste kuritegude eest. "Seeläbi on meil täna võimalik paremini kaitsta meie rahvuslikku julgeolekut, Eesti iseseisvust ja territoriaalset terviklikkust," kinnitas Vaher.

Siseministri sõnul jätkab Eesti nende juhtumite paljastamist avatult – reeturid peetakse kinni, avalikustatakse, antakse kohtu alla ja karistatakse. "Praegu on aeg lasta prokuratuuril ja teistel kriminaalasutustel viia uurimine võimalikult kiire lõpuni ning tuvastada kahju ulatus," lisas Vaher.