- OMX Baltic−0,02%318,72
- OMX Riga−0,11%1 013,93
- OMX Tallinn−0,01%2 256,41
- OMX Vilnius−0,25%1 502,59
- S&P 500−0,4%7 561,67
- DOW 300,1%52 347,55
- Nasdaq −0,91%25 136,27
- FTSE 1000,36%10 902,56
- Nikkei 2250,53%61 142,35
- USD/EUR0,00%0,91
- GBP/EUR0,00%1,2
- OMX Baltic−0,02%318,72
- OMX Riga−0,11%1 013,93
- OMX Tallinn−0,01%2 256,41
- OMX Vilnius−0,25%1 502,59
- S&P 500−0,4%7 561,67
- DOW 300,1%52 347,55
- Nasdaq −0,91%25 136,27
- FTSE 1000,36%10 902,56
- Nikkei 2250,53%61 142,35
- USD/EUR0,00%0,91
- GBP/EUR0,00%1,2
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
MKM ettevaatlik jaekaubanduse tuleviku osas
Ümberkaudsetes riikides on majanduskasv peatunud ning kui Eesti eksporditurgudel läheb kehvasti, jõuab see mõningase viivitusega ka meie tarbijani, seisab ministeeriumi pressiteates.
Samas on kriisi ajal tuntavalt kukkunud siseturg kasvule pööranud, olles mullu üheks suurimaks panustajaks SKP kasvu. Jaekaubanduses kasvasid tulud kuludest kiiremini ning kogukasum võrreldes varasema aastaga suurenes 2012. aastal enam kui 60 protsenti.
Eelmisel aastal andsid suurema osa toidukaupade jaemüügikäibest viis kaupluseketti: Selver, Maxima, ETK, Rimi (sh Säästumarket) ja Prisma. Neist suurima ehk Rimi müügitulu ulatus mullu 360 miljoni euroni ning väikseima ehk Prisma oma 178 miljoni euroni.
2011. aastal alanud kiire palgatõus kaubanduses aeglustus ning jäi mullu Eesti keskmise taseme lähedale. Aasta varem oli palgakasvu peamiseks põhjuseks sektorit vaevanud tööjõupuudus, teatas ministeerium.
Kui 2011. aastal pigem rekonstrueeriti, siis mullu investeeriti julgemalt laienemisse. Kokku sai mullu kasutusloa 84 uut kaubandushoonet kogupindalaga 68 000 ruutmeetrit. Rekonstrueeriti 69 000 m² ja laiendamise teel lisandus üle 200 000 m² kaubanduspindu.
Selle aasta esimesel poolel on suuremad jaeketid uute kaupluste avamist jätkanud ning sama trendi jätkumist on oodata ka aasta teisel poolel.
Üha enam hakkab tavapärase kaubanduse kõrvale tekkima teisi ostuvõimalusi nagu internet. Hetkel ostab keskmine eestlane internetist kaks korda vähem kui keskmine eurooplane, kuid see nišš kasvab kiiresti. Online-ostlemisele on kaasa aidanud ka pakiautomaatide võrgu laienemine, mis ostuprotsessi mugavamaks teeb, seisab ministeeriumi teates.
Kaubanduses luuakse 12,4 protsenti lisandväärtusest ning see annab tööd 81 000 inimesele 13 000 ettevõttes.
Seotud lood
Eesti majanduskasv tuleb SEB hinnangul sel aastal oodatust kasinam, kuna eurotsoon taastub kriisist vaevaliselt.
Eestis sünnib maailmatasemel teadust, ent liiga väike osa sellest jõuab n-ö laborist turule ja kasvab rahvusvaheliseks äriks. Miks jäävad head ideed ülikoolidesse pidama ning mida peaks muutma rahastuses, ettevõtjate ja teadlaste koostöös ning regulatsioonides, et teadusest sünniks rohkem suure lisandväärtusega ettevõtteid?
Hetkel kuum
Enimloetud
1
“Naised tipus” sarja uus lugu
5
Kaks Eesti naist ajavad Portugalis äri, mille vastu kohalikud protestivad
Viimased uudised
Liitu kirjaga
Telli uudiskiri
Hetkel kuum
Kontaktid
Liitu uudiskirjaga 1
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised. 1
Rikaste TOP 500
1
1 699 200 000
2
1 248 400 000
3
1 138 400 000
4
637 100 000
5
590 600 000
Liitu uudiskirjaga 2
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised. 2
Podcastid
Kaubanduse Aastakongress 2024
Eesti majanduses on keerulised ajad - majandus ei kasva, investorid kardavad sõda, tarbijad ostavad üha enam välismaa e-poodidest. Eesti hinnatase päris mitmes kategoorias ületab Euroopa Liidu keskmist. Aga igale langusele järgneb tõus ja pärast vihmaseid päevi paistab taas päike.
“Naised tipus” sarja uus lugu
Kodubörsid ja suur S&P500
Toetajad
Kontaktid
Tagasi Äripäeva esilehele