Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Minister: Eestis kasvab mõttetute omavalitsuste hulk
Eestis kasvab võimetute omavalitsuste hulk, leiab regionaalminister Siim-Valmar Kiisler. "Uuringud näitavad, et paljudel omavalitsustel puudub võimekus ja kui võimekus puudub, ollakse pealtvaataja, mitte protsesside mõjutaja," selgitas ta.
Täna riigikogulaste küsimustele vastanud minister selgitas, et Eestis kasvab vähem kui 1000 elanikuga omavalitsuste arv ja mediaanomavalitsuse suurus on 1700 elanikku ning pooled omavalitsused on sellest väiksemad. Samuti leiab Eestis omavalitsusi, kus on vähem kui 100 inimest. "Seal töötavad tublid inimesed, nad annavad endast parima, aga selliste eelarvevõimaluste ja ressursside juures asjatundjate olemasolul ei ole võimalik protsesse mõjutada ja kahjuks ollakse tihtipeale lihtsalt pealtvaatajad," selgitas ta. "Kõige suurem tegevus on mujalt süüdlaste otsimine, olgu see siis abstraktselt riigis tervikuna või kuskilt mujalt. Tüüpiline vastus nendes omavalitsustes kodanikule ja tema murele on, et me ei saa aidata, meil ei ole raha ja meil ei ole võimalusi."
Kiisleri sõnul sunnib mõnda omavalitsust ühinema elu. "Näiteks Lavassaare ja Audru ühinemine. Me ei peaks ära ootama, kuni kõik omavalitsused on 500 elanikuga pankrotipesad," selgitas ta.
Eestis armastatakse rääkida, et omariiklus ongi kallis, teisalt lihvitakse riiki võimalikult odavaks ja lamedaks. Osaliselt on see õigustatud, näiteks bürokraatlike barjääride vähendamisel ametkondadega asjaajamisel. Valitsemise osas tähendab aga lihvimine riigi veelgi suuremat kaugenemist rahvast, mis toob kaasa eesmärgile vastupidised tagajärjed, kirjutab Võrumaa Teataja ajakirjanik Inno Tähismaa.
Kohalike omavalitsuste võimekuse indeksi kohaselt on Eesti võimekaim omavalitsus ootuspäraselt Viimsi vald. Tabeli teise otsa jäävad Lõuna-Eesti vallad.
TalTechi tudengid on võtnud ambitsioonika eesmärgi ehitada vesinikul töötav võistluspaat, millega minna rahvusvahelisele Monaco Energy Boat Challenge'i võistlusele. HydroRaceri projekti veab 46 tudengist koosnev meeskond, kes arendavad uut tehnoloogiat vabatahtlikult õpingute kõrvalt. Projekti eesmärk pole üksnes võistlustel osalemine, vaid ka tulevastele inseneridele praktilise kogemuse andmine, rääkis HydroRaceri meeskonna kapten Erik-Rennes Pihlak „Energiakooli“ saates.
Eesti majanduses on keerulised ajad - majandus ei kasva, investorid kardavad sõda, tarbijad ostavad üha enam välismaa e-poodidest. Eesti hinnatase päris mitmes kategoorias ületab Euroopa Liidu keskmist. Aga igale langusele järgneb tõus ja pärast vihmaseid päevi paistab taas päike.