Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Ansip kohtus Leedu kolleegiga: LNG terminali asukoht veel lahtine
Eesti peaministri Andrus Ansipi tänasel kohtumisel Leedu uue peaministri Algirdas Butkeviciusega oli arutusel nii Balti-Põhjala regionaalse LNG terminali asukoht kui Leedu uue valitsuse plaanid Visaginase tuumajaamaga.
LNG terminali asukoha lukku löömisel on aluseks Euroopa Komisjoni koostatud uuring, mille järgi oleks kõige rentaablim taoline terminal rajada Soome lahe kaldale. Seega kas Eestisse või Soome.
„See asukoht ei ole määratletud väga täpselt,“ tõdes Ansip. Võimalikke asukohti on kolm, kaks Eestis ja üks Soomes.
Artikkel jätkub pärast reklaami
„Eesti jaoks on parim LNG terminali asukoht see, mis garanteerib kõige odavama loodusliku gaasi,“ ütles Ansip.
Leedu peaminister ei andnud selget vastust, kas Leedu on nõus terminali rajamisega Soome lahe kaldale. Ent 2014. aasta detsembriks on asukoha küsimus vastatud, ütles Butkevicius.
Leedu ise on LNG terminali temaatikaga Eestist oluliselt ette jõudnud, tõdes Ansip. Avalik hange on juba läbi viidud ning terminal peaks valmima 2014. aastal.
„Arvestades olemasolevat infrastruktuuri ei saa seda (terminali - toim.) kasutada regionaalse Põhja-Balti terminalina,“ ütles Ansip.
Leedu pole päris maha matnud ka tuumajaama ehitamise plaani. Peaminister Butkevicius ütles, et moodustatud on erikomisjon, mis koostab kahte alternatiivset energiastrateegiat – üht koos tuumajaama ehitamisega ja teist ilma.
Sealhulgas vaetakse kildagaasi perspektiive Leedus, sealt võib esimesi järeldusi oodata juba lähinädalatel.
Uued dokumendid ja hinnangud tuumajaama kohta peaksid valmima selle aasta maiks.
„Kui töö on valmis, siis lubasin sellest informeerida ka Eesti peaministrit,“ ütles Butkevicius. Otsuse teeb Leedu selle põhjal, mis on energia hinna seisukohast Leedule sobivam.
Leedu peaminister kinnitas, et Leedu energiaühenduste rajamine Rootsi ja Poola vahel kulgeb plaanipäraselt. Tänu neile projektidele ja teise kaabli rajamisele Eesti ja Soome vahele saab varsti öelda, et Balti riigid ei ole elektrienergia mõttes ELis enam saareks, ütles Ansip.
Muude projektide seas arutasid peaministrid Rail Balticut, mis on ka Leedu uue valitsuse prioriteetide seas. Samuti lennundusteemasid, kus tõdeti, et väikeriikide lennufirmade jaoks ei ole häid lahendusi.
„Me mõlemad mööname, et praegustes oludes väikestes riikides rahvuslike lennukompaniide kasumlik tegevus on küllalt väikese tõenäosusega,“ ütles Ansip. Väikestes riikides on ilmselge vajadus anda lennundusettevõtetele riigi abi.“
Ansip avaldas lootust, et ELi tasandil revideeritakse eelkõige just lennujaamade riigiabi regulatsioone ja et tulevikus on võimalik väikestes riikides lennundusele abi anda doteerides lennujaamade tegevust.
Eesti president Toomas Hendrik Ilves ütles intervjuus Leedu ajakirjale IQ, et Leedu peaks Visaginase tuumajaama projektiga edasi minema, et kindlustada riigi energiavarustuses sõltumatus Venemaast.
Aasta lõpu lähenedes vaatavad paljud ettevõtjad tavapärasest tähelepanelikumalt ettevõtte tulemusi ja pangakonto seisu. Kui aasta on olnud hea ja kontole on kogunenud raha, tekib loomulik küsimus. Kas jätta raha ettevõttesse puhvriks või panna see investeeringuna tööle? Ja kui ettevõte otsustab investeerida, kas teha seda oma raha eest või kasutada pangalaenu, liisingut või muud finantseerimislahendust? Sellest annab ülevaate Luminori ärikliendihaldurite juht Mari-Liis Stalde.
Eesti majanduses on keerulised ajad - majandus ei kasva, investorid kardavad sõda, tarbijad ostavad üha enam välismaa e-poodidest. Eesti hinnatase päris mitmes kategoorias ületab Euroopa Liidu keskmist. Aga igale langusele järgneb tõus ja pärast vihmaseid päevi paistab taas päike.