Küsitlus: toidutootjatel on suhetes jaekaubandusega nõrgem positsioon

Küsitlusele on tänaseks vastanud 22 Eesti toidutootjat, kellest rõhuva osa kinnitusel on toidutootjatel jaekaubadusega suhetes nõrgem läbirääkimispositsioon ja tarnelepingute üle pole võimalik oluliselt läbi rääkida.

Mitte ükski küsitlusele vastanutest ei nõustunud ankeedis toodud väitega, et suhetes jaekaubanduskettidega on nende ettevõttel võimalik koostada oma ettevõtte vajadustele vastavaid lepinguid. Samuti kinnitas rõhuv osa toidutootjatest (86%), et nende ettevõtetel ei ole võimalik jaekaubandusega lepingutingimuste üle piisavalt läbirääkimisi pidada. Vastajad kinnitasid kui ühest suust (ühe erandiga), et suhetes jaekaubanduskettidega on nende ettevõttel nõrgem läbirääkimispositsioon ja kaubandusel on ühepoolselt võimalik kehtestada lepingutingimusi.

Tootjad tõid vastustes esile nn hirmufaktorit suhetes jaekaubandusega. 91% vastanutest nõustusid küsimustikus toodud väitega, et suhetes jaekaubanduskettidega on nad tundnud kartust, et ebaõiglaste tingimuste vaidlustamine võib põhjustada ärisuhete halvenemist. 64% vastajatest on suhetes jaekaubanduskettidega tundnud koguni hirmu, et ebaõiglaste tingimuste ilmnemisel põhjustaks kaebus ärisuhte lõppemise.

64% vastajatest nõustusid küsitluses toodud väitega, et suhetes jaekaubanduskettidega on asjaomane ettevõte lepingueelsete läbirääkimiste puhul kogenud ebaausaid kauplemistavasid, 27% vastajatest ei osanud sellele küsimusele vastata ja kaks ettevõtet esitatud väitega ei nõustunud.