Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Vaata, kelle suhtes Euroopa Liit sanktsioonid kehtestab
Esmaspäeval jõudsid Euroopa Liidu välisministrid kokkuleppele sanktsioonide kehtestamises 21 isiku suhtes, kes on vastutavad olukorra destabiliseerimise eest Ukrainas.
Euroopa Liit kehtestab nende suhtes reisikeelu ja külmutab nende välismaal asuvad varad.
Nimekirjas on järgmised isikud:
1. Sergei Aksjonov, relvastatud venemeelsete isikute toel läbi viidud võimupöördega ametisse saanud Krimmi peaminister, aktiivne referendumi toetaja Ukrainast lahku löömiseks
Artikkel jätkub pärast reklaami
2. Vladimir Konstantinov, Krimmi parlamendi spiiker, etendas olulist osa "referendumiks" vajalike seaduste vastuvõtmisel
3. Rustam Temirgaliev, Krimmi Ministrite Nõukogu liige, etendas olulist osa "referendumiks" vajalike seaduste vastuvõtmisel
4. Denis Berezovski, nimetati 1. märtsil Ukraina laevastiku komandöriks, kuid läks üle Krimmi venemeelsete leeri, rikkus vannet
5. Aleksei Tšalõi, Sevastoopoli uus linnapea, toetab Ukrainast lahku löömist
6. Pjotr Zima, Krimmi julgeoleku uus juht, takistab Ukraina ajutisel valitsusel Krimmi territooriumi kontrollimist
7. Juri Žerbtsov, Krimmi parlamendi spiikri nõunik, üks referendumi peakorraldajaid
8. Sergei Tsekov, Krimmi parlamendi asespiiker, üks Krimmi endise valitsuse kukutamise üks initsiaatoreid, esimeste kõrgete ametiisikute hulgas, kes nõudis Krimmi Venemaaga liitmist
9. Viktor Ozerov, Venemaa Föderatsiooninõukogu julgeoleku ja kaitsekomisjoni juht, toetas komisjoni nimel Venemaa relvajõudude kasutamist Ukraina territooriumil
10. Vladimir Džabarov, Venemaa Föderatsiooninõukogu rahvusvaheliste suhete komisjoni aseesimees, toetas komisjoni nimel Venemaa relvajõudude kasutamist Ukraina territooriumil
11. Andrei Klišas, Venemaa Föderatsiooninõukogu põhiseaduskomisjoni juht, toetas komisjoni nimel Venemaa relvajõudude kasutamist Ukraina territooriumil
12. Nikolai Rõžkov, Venemaa Föderatsiooninõukogu regionaalpoliitika komisjoni liige, toetas Venemaa relvajõudude kasutamist Ukraina territooriumil
13. Jevgeni Bušmin, Venemaa Föderatsiooninõukogu asespiiker, toetas Venemaa relvajõudude kasutamist Ukraina territooriumil
14. Aleksandr Totoonov, Venemaa Föderatsiooninõukogu kultuurikomisjoni liige, toetas Venemaa relvajõudude kasutamist Ukraina territooriumil
15. Oleg Pantelejev, Venemaa Föderatsiooninõukogu parlamendiküsimuste komisjoni esimene aseesimees, toetas Venemaa relvajõudude kasutamist Ukraina territooriumil
16. Sergei Mironov, Venemaa riigiduuma liige, partei Õiglane Venemaa fraktsiooni juht, algatas eelnõu, mis lihtsustab uute territooriumide liitmist Venemaaga kaasmaalaste kaitsmise ettekäändel
17. Sergei Železnjak, Venemaa riigiduuma asespiiker, toetab aktiivselt Venemaa relvajõudude kasutamist Ukrainas ja Krimmi annekteerimist.
Artikkel jätkub pärast reklaami
18. Leonid Slutski, Venemaa riigiduuma SRÜ riikide komisjoni juht, toetab aktiivselt Venemaa relvajõudude kasutamist Ukrainas ja Krimmi annekteerimist.
19. Aleksandr Vitko, Venemaa Musta mere laevastiku komandör, käsutab Ukrainat okupeerivaid Venemaa sõjajõude
20. Anatoli Sidorov, Venemaa Lääne sõjaväeringkonna komandör, üksused Krimmis
21. Aleksandr Galkin, Venemaa Lõuna sõjaväeringkonna komandör, üksused Krimmis.
USA rahandusministeerium laiendas Venemaa survestamiseks kehtestatud sanktsioonide ulatust, muutes ära seaduse, mis reguleerib sanktsioneeritavate nimekirja kantud isikutele kuuluvat omandit.
Vastuseks Venemaa agressioonile Krimmis otsustasid Euroopa Liidu liidrid lisada isikute nimekirja, kelle suhtes kehtestatakse viisakeeld ja kelle varad külmutatakse veel 12 isiku nimed.
Peaminister Andrus Ansip ütles reedel lõppenud Ülemkogu järel, et vaevalt lääneriikide sanktsioonid Venemaa vastu musta nimekirja sattunud isikutele nalja teevad.
Täna Brüsselis kogunenud Euroopa Liidu välisministrid otsustasid kehtestada sanktsioonid 21 isiku suhtes, kes on vastutavad olukorra destabiliseerimise eest Ukrainas.
Ajal, mil tehnoloogia suudab rohkem, nõuame inimestelt endiselt liiga palju. Parkimissüsteemid on aastatega palju arenenud, aga kliendi vaatenurgast ei ole parkimine alati sama palju lihtsamaks läinud. Ikka leidub parklaid, kus tuleb sissesõidul peatuda, võtta pilet, hiljem meenutada, kuhu see sai pandud, otsida makseautomaati, sisestada sõiduki number või kontrollida, kas parkimine sai ikka õigesti alustatud ja lõpetatud. Kõik need lahendused on omal ajal tekkinud põhjusega ning paljudes kohtades on need ka täna täiesti õigustatud. Ühel hetkel tasub siiski küsida, miks peaks inimene endiselt ise tegema seda, mida tehnoloogia suudab tema eest juba usaldusväärselt ära teha.
Eesti majanduses on keerulised ajad - majandus ei kasva, investorid kardavad sõda, tarbijad ostavad üha enam välismaa e-poodidest. Eesti hinnatase päris mitmes kategoorias ületab Euroopa Liidu keskmist. Aga igale langusele järgneb tõus ja pärast vihmaseid päevi paistab taas päike.