• OMX Baltic−0,56%315,39
  • OMX Riga−0,6%1 009,16
  • OMX Tallinn−0,45%2 240,36
  • OMX Vilnius−0,58%1 482,87
  • S&P 500−3,7%6 910,39
  • DOW 30−1,93%48 147,33
  • Nasdaq −5,28%22 617,73
  • FTSE 100−1,02%10 346,34
  • Nikkei 225−5,06%56 436,65
  • USD/EUR0,00%0,91
  • GBP/EUR0,00%1,19
  • OMX Baltic−0,56%315,39
  • OMX Riga−0,6%1 009,16
  • OMX Tallinn−0,45%2 240,36
  • OMX Vilnius−0,58%1 482,87
  • S&P 500−3,7%6 910,39
  • DOW 30−1,93%48 147,33
  • Nasdaq −5,28%22 617,73
  • FTSE 100−1,02%10 346,34
  • Nikkei 225−5,06%56 436,65
  • USD/EUR0,00%0,91
  • GBP/EUR0,00%1,19
Ajal, kui väikeettevõtja aruandluskoormus on kasvanud, plaanib riik kaotada näiteks presidendi ja riigikogu kohustuse esitada majandusaasta aruandeid.
Rahandusministeeriumi juristi Gaili Partsi selgitusel aitab muudatus lihtsustada aruandlust.
  • Rahandusministeeriumi juristi Gaili Partsi selgitusel aitab muudatus lihtsustada aruandlust.
  • Foto: Eiko Kink
KOMMENTAAR
Ka väikeettevõtjate aruandluskoormus kahaneb
Ago Vilu, audiitorfirma PricewaterhouseCoopers juht
Nõustun selle muudatusettepaneku taga oleva riigikontrolliga, kelle hinnangul ei ole riigiraamatupidamiskohustuslaste eraldi majandusaasta aruannetel tarbijaid, piisab riigi majandusaasta koondaruandest.
Esmalt võib tunduda ebaõiglane, et erasektoris nõutakse aruandeid ka suure kontserni tütarettevõtete käest, kuid riik tahab lõpetada oma “tütarde” ehk riigiasutuste aruannete koostamise ja esitamise.
Samas on siin põhjendatud erinevused. Esiteks on kõigi riigiasutuste finantsandmed avalikkusele kättesaadavad saldoandmike kujul, samuti nende eelarve täitmise aruanded. Teiseks puudub nende aruannete vastu huvi võimalikel võlausaldajatel, kuna erinevalt erakontserni tütarettevõttest vastutab riigiraamatupidamiskohustuslase võlgade eest riik kui tervik.
Selle muudatusettepaneku kohaselt ei peaks eraldi aruandeid koostama ainult riigiraamatupidamiskohustuslased, seega jääb kohustus alles kohalikele omavalitsustel ja avalik-õiguslikel juriidilistel isikutel. Ka on lähiajal uue raamatupidamisdirektiivi rakendumisel oodata väikeettevõtjate aruandluskoormuse kahanemist.
Rahandusminister on alla kirjutanud riigikontrolli algatatud seaduseelnõule, mis vabastab majandusaasta aruande koostamise ja esitamise kohustusest enamiku riigiraamatupidamiskohustuslasi, näiteks ministeeriumid, riigikantselei, riigi­kogu, president, õiguskantsler ja riigi­kohus. Pärast seadusmuudatust koondub nende majandusteave riigi majandusaasta koondaruandesse.
Rahandusministeeriumi ettevõtluse ja arvestuspoliitika osakonna jurist Gaili Parts selgitas, et muudatus tuleneb vajadusest lihtsustada aruandlust, kuna riigikontrolli hinnangul puudub eraldi esitatud aruannetel tarbija, küll on need aga olemas riigi majandusaasta koondaruandel.
Seega tähendab muudatus ministeeriumi hinnangul loobumist väikese tarbijaskonnaga aruannetest, kuid mitte seda, et andmete kättesaadavus väheneks. “Seni avaldatud andmete maht on endiselt kättesaadav,” kinnitas Parts.
Muutusega ei ole kavas töötajate arvu kärpida, vaid pigem väheneb nende tehniline töö ning inimesed saavad enam keskenduda sisulisele tööle, näiteks analüüsile.
Kuigi riigiraamatupidamiskohustuslaste hulka kuulub ka riigikontroll, jätab eelnõu nemad muudatusest välja, sest riigikontroll vastutab kõigi teiste kontrollimise eest. Riigikontroll peab endiselt koostama majandusaasta aruande, millesse kuuluvat raamatupidamise aastaaruannet auditeerib riigikogu nimetatud audiitor.
Enno Lepvalts peab riigiasutuste aruandluse korrastamist vajalikuks, kuid tõdeb, et samal ajal on ettevõtjate maksuaruandlus muudetud keerukamaks. Näiteks on Lepvaltsi meelest ettevõtluses palju arusaamatut statistikaaruandlust ning mõistlik pole ka viimase aja maksuaruandluse koormuse tõus.
Eelnõu on läbinud esimese kooskõlastusringi ning esitati jaanuari alguses justiitsministeeriumile. Rahandusministeeriumi soov on jõustada seadus hiljemalt tänavu 1. juulil ja et see kehtiks ka 2014. aasta aruandlusele.
Kui jõustumine jääb hilisemasse aega, võib eelnõu rakendamine ühe aasta võrra lükkuda.
Autor: Merle Must

Seotud lood

  • ST
Sisuturundus
  • 16.11.26, 15:25
Kas ettevõte peaks aasta lõpus raha hoidma või investeerima äritegevusse?
Aasta lõpu lähenedes vaatavad paljud ettevõtjad tavapärasest tähelepanelikumalt ettevõtte tulemusi ja pangakonto seisu. Kui aasta on olnud hea ja kontole on kogunenud raha, tekib loomulik küsimus. Kas jätta raha ettevõttesse puhvriks või panna see investeeringuna tööle? Ja kui ettevõte otsustab investeerida, kas teha seda oma raha eest või kasutada pangalaenu, liisingut või muud finantseerimislahendust? Sellest annab ülevaate Luminori ärikliendihaldurite juht Mari-Liis Stalde.

Liitu kirjaga

Telli uudiskiri

Hetkel kuum

Kontaktid

Liitu uudiskirjaga 1

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised. 1

Liitu uudiskirjaga 2

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised. 2

Podcastid

Kaubanduse Aastakongress 2024

Kaubanduse Aastakongress 2024

Eesti majanduses on keerulised ajad - majandus ei kasva, investorid kardavad sõda, tarbijad ostavad üha enam välismaa e-poodidest. Eesti hinnatase päris mitmes kategoorias ületab Euroopa Liidu keskmist. Aga igale langusele järgneb tõus ja pärast vihmaseid päevi paistab taas päike.

  • Toimumiskoht:
    T1 Tallinn Venue
  • PRO

Eesti ettevõtete tervis

74.2%
14.1%
11.7%
Krediidihinnang

Ettevõtete tervis

(Hea, rahuldava ja halva krediidihinnanguga ettevõtete arv)
Toetajad
  • A.Tammel
  • Alltech
  • Baltic Agro

Kontaktid

Tagasi Äripäeva esilehele