„Lisaks omanikutulu otsesele vähenemisele tooks see kaasa Eesti Energia riskihinnangute suurenemise ja kapitali kallinemise, mis omakorda vähendab omanikutulu ning võib piirata Eesti Energia investeerimisvõimekust tulevikus,“ kirjutas ta.
Minister on seisukohal, et kahe äriühingu vahelise lepingu muutmise peavad läbi rääkima äriühingud ise ning talle teadaolevalt on Eesti Energia juhtkond teinud VKG-le ettepaneku läbirääkimisteks.
Lauri pakub lahendust, mis on riigile seni vastuvõetamatu olnud: muuta aastane kaevandamismäär perioodipõhiseks, et ühel aastal kaevandamata jäänud põlevkivi saaks kasutada samadel tingimustel kümne aasta keskmise piirmäära raames tagantjärele.
Selline lahendus võimaldaks VKG-l vähemalt osaliselt leevendada praegust põlevkivivajadust.
Lauri nentis, et kui jäädaks fikseeritud piirmäärade juurde, võib ebasoodsate turutingimuste korral oluliselt suurem tagasilöök tulla nii ettevõtetele kui ka riigile.
Keskkonnaministeerium on lahendusena pakkunud kaks võimalust: et äriühingud lepiksid ise kokku, kasutades maapõueseaduses olevat võimalust võõrandada kaevandamismäära, ning et Eesti Energia vaataks üle VKGga sõlmitud põlevkivi ostu-müügilepingus oleva hinna.
Eesti Energia Kaevandused müüb VKG-le põlevkivi hinnaga 31,74 eurot tonnist, samal ajal kui kontsernisiseselt müüakse põlevkivi 12,24 eurot tonn.