Bigbank: eestlane võiks Saksa pangast laenu saada

„Siinsetele pankadele võib see hirmutav olla, kui kliendid oma teenused muudesse riikidesse viivad, aga samas avab see uued võimalused ka ise pakkuda teenuseid kogu Euroopa Liidu turul,“ märkis Saar. „Euroopa Liidu Infokeskuse andmetel võiks üleüldise geoblokeeringu kaotamise korral täielikult toimiv digitaalne ühtne turg igal aastal tuua majandusse 415 miljardit eurot ja luua sadu tuhandeid uusi töökohti,“ tõi Saar näited. „Parema konkurentsiga turul on tarbijatel suurem valik, teenuse hind soodsam, stabiilsem – kokku saaksid õige teenusepakkuja ning tarbija.“

„Miks ei võiks teised teenused nagu kindlustus- ja laenutooted ka Euroopa piiride üleselt toimida? Need on ju tänapäeval samuti digitaalsed teenused, kuna juba ammu ei liigutata raha kohvriga,“ ütles Kaido Saar. „Kui Saksamaa keskmine tarbimislaenuintress jääb 5-6% kanti, siis Eesti keskpanga andmetel on meie maal see number kordades suurem, jäädes 25% juurde. Kui täna koheldakse klienti ühtemoodi, sõltumata, kas ta elab Tallinnas või Tartus, siis tulevikus võiks olla nii, et ei ole vahet kas elatakse Berliinis, Pariisis, Tallinnas või Tartus. Ikka saab samu teenuseid kasutada, ükskõik millise riigi teenusepakkuja on.“

Saare sõnul on ühtse laenuturu tekkimise takistus eelkõige liikmesriikide tehnoloogia kasutusele võtmise valmidus ja seadusandlus, sest inimeste identimine on riigiti väga erinev, kehtivad ka erinevad rahapesureeglid. „Hispaanias saadetakse laenutaotlemisel paberid inimesele koju postiljoniga, kes küsib viimase dokumenti, teeb kindlaks isiku ning toimetab teistkordsel külastusel allkirjadega paberid panka tagasi – selline protsess kestab tavaliselt kokku kaks nädalat. Saksamaa n-ö digitaalne identimine käib sarnaselt, kuid läbi postkontori. Moodsad tehnilised lahendused ei ole lihtsalt kasutuses ja massides.“

„Teiseks puuduvad üle-euroopalised ühetaolised registrid ning koos nendega inimese tausta kontrollimise võimalused, mis on paraku paljude finantsteenuste pakkumise eelduseks. Oleks ju hea, kui eestlane saab vabalt valida kõikide Euroopa Liidu teenusepakkujate hulgast, millises asutuses ta laenulepingu sõlmib või kindlustuse teeb. Vaid nii on võimalik valida endale kõige soodsam või muul viisil sobilikum toode. Tarbimislaenude intress 5-6% on võimalik,“ lisas Saar. „See on samamoodi võimalik, nagu oleks võimalik ükskõik millisest apteegist Euroopas digiretseptiga oma ravimid osta. Lihtsalt pikaajalist poliitilist tahtmist on vaja.“