Lehis: eluvõõrad ametnikud nurjasid maksukogumise

„Võib-olla aeti ametnikud laua taha, küsiti ettepanekuid, mingi oivik tõstis käe ja ütles, et teeme autodele 50 protsenti või teisaldas rahandusminister autod rahaks. See on minu haige fantaasia, mismoodi need asjad võivad käia. Selge on, et kirjutati seinale, et poole aastaga on vaja 20 miljonit eurot, sellele oli vaja paragrahv juurde leida,“ pakkus maksumaksjate liidu juht Lasse Lehis, mis võis rahandusministeeriumi prognoosi põrumise taga olla.„Kui ajalugu meenutada, siis kõigepealt arvutati välja summa, riigieelarvega tuli seadusemuudatus takkajärgi. Seepärast ongi maksuamet praegu oma väljaütlemistes julge, nad olid algusest peale selle vastu,“ lisas Lehis ja märkis, et erisoodustusmaksu võiks langetada tasemele, nagu see oli enne 2009. aasta muudatust ehk 128 eurole. „Seda tasuks natuke modifitseerida - võiks olla loogilises seoses autohinnaga ja kõik maksud, ka käibemaks, peaks enam-vähem samal määral põhinema.“Maksumaksjate liit on Lehise sõnul kogu aeg rõhutanud, et firmaautode käibemaksustamise muutmine läheb vett vedama – prognoositud summat ei nähta. „Arvan, et ametnikud on eluvõõrad. Nad ei ole suutelised prognoosima, mismoodi inimesed tegelikult käituvad ja kuidas autosid kasutatakse. Mõtlesid selle probleemi paljuski ise välja.“Lehise hinnangul kasutati robustsete arvutuste kõrval lihtsustatud demagoogiat – justkui olnuks kõik sõiduautod ettevõtjatel käes maksuvabalt. „Unustati, et paljud ei arvanud varem täies ulatuses käibemaksu maha, vaid nad maksid riigile käibemaksu tagasi, kui töötajad erasõite tegid,“ rääkis Lehis.Ametnikel ei ole tema sõnul siiani ülevaadet, kui paljusid sõiduautosid kasutatakse töösõitudeks, mida ongi väga keeruline selgeks teha, sest autokasutajal on töösõitudest erinevalt ametnikest teistsugune nägemus.

Läinud detsembris jõustunud firmaautode käibemaksumuudatus, mis ettevõtjad tagajalgadele ajas, on riigikassasse toonud kordades vähem maksutulu, kui rahandusministeerium lootis. Viie kuuga on kokku laekunud umbes 6,6 miljonit eurot. Seaduseelnõu seletuskirja järgi oli prognoos aga 47 miljonit eurot aastas.