- OMX Baltic−0,07%317,94
- OMX Riga1,2%1 008,95
- OMX Tallinn−0,09%2 252,23
- OMX Vilnius0,53%1 494,35
- S&P 500−0,53%7 510,23
- DOW 30−0,26%52 252,69
- Nasdaq −0,79%25 052,72
- FTSE 1000,08%10 791,52
- Nikkei 2252,87%60 459,58
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,89
- GBP/EUR0,00%1,2
- EUR/RUB0,00%92,83
- OMX Baltic−0,07%317,94
- OMX Riga1,2%1 008,95
- OMX Tallinn−0,09%2 252,23
- OMX Vilnius0,53%1 494,35
- S&P 500−0,53%7 510,23
- DOW 30−0,26%52 252,69
- Nasdaq −0,79%25 052,72
- FTSE 1000,08%10 791,52
- Nikkei 2252,87%60 459,58
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,89
- GBP/EUR0,00%1,2
- EUR/RUB0,00%92,83
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Pariisi lepe sunnib ka Eestis muutustele
"Ma arvan, et kõik meie kuus saadikut peavad palju rohkem ja radikaalsemalt Eesti Energia ja Eesti põlevkivi oma turjalt minema raputama ja võtma selles küsimuses hoopis teise seisukoha, kui seni on olnud," kommenteeris Euroopa Parlamendi saadik Indrek Tarand Pariisi kliimaleppe mõju Eestile, viidates Eesti saadikute aktiivsele lobitööle umbes aasta tagasi Eesti põlevkividiisli turustamise toetuseks Euroopas.
Pariisi kliimalepe
Läheb kaugemale kui varasemad kliimalepingud.
Ei sisalda kohustuslikke kärpeid, kuid kohustab pea igat riiki iga viie aasta tagant aru andma, millega panustatakse heitmete vähendamisse.
Ambitsioon on hoida kliima soojenemine allpool 2 kraadi taset võrreldes tööstusrevolutsiooni eelse tasemega ning sihtida pigem 1,5 kraadi piiri.
Ei ole siduv eesmärk, kuid eeldab sügavamaid kärpeid kui need, mis riigid praegu on välja pakkunud.Arenenud riigid aitavad arenevaid riike rahaliselt - siht on mobiliseerida selleks ühiselt aastani 2025 igal aastal 100 miljardit dollarit.
Kokkulepe ei jõustu enne 2020. aastat ning jõustumiseks peavad selle ratifitseerima vähemalt 55 osapoolt, kelle arvele langeb vähemalt 55% kliima soojenemist põhjustavatest heitmetest maailmas.2015. aasta on rekordiliselt soe aasta, tööstusrevolutsioonieelse ajaga võrreldes on kliima esmakordselt juba 1 kraadi võrra soojenenud.
Taastuvenergeetika arendamise ja elektritootmise korraldamisega tegeleva Nelja Energia üks omanikke Jüri Mõis arvas, et pikas perspektiivis tähendab Pariisi kliimalepe põlevkivienergeetika lõppu. Seda ei eita ka keskkonnaminister Marko Pomerants.
Pomerants: meie energiasektor tuleb ümber korraldada
"Arvestades Pariisi kliimakonverentsi tulemustest johtuvaid ülemaailmseid kliimapoliitika suundumusi ja ELi eesmärki vähendada kasvuhoonegaaside heidet 80% aastaks 2050, on selge see, et 2050. aasta perspektiivis tuleb Eesti energeetikasektor sisuliselt ja põhimõtteliselt ümber korraldada," ütles Pomerants.
Pariisi kliimalepe kaasab kliima soojenemist põhjustavate heitmete vähendamisse esimest korda nii arenenud kui ka arenevad riigid, rikkad ja vaesed. Prantsusmaa president Francois Hollande kiitis lepet kui esimest universaalset kokkulepet kliimakõneluste ajaloos ning kui suurt edasiminekut kogu inimkonna jaoks, vahendas agentuur Bloomberg.
Võrdluseks sisaldas 1997. aastal Kyotos sõlmitud kliimalepe siduvaid eesmärke vaid 37 riigile, mille heitmed moodustasid maailma tervikust kõigest 12%. 2009. aastal Kopenhaagenis üritatud kliimalepe nurjus arenenud ja arenevate riikide erimeelsuste tõttu.
Pariisi tuli üle 185 riigi juba konkreetsete plaanidega heitmete vähendamiseks. Konverentsil pandi seekord aga enam rõhku mehhanismide arendamisele, mis aitaksid eesmärgini jõuda. Sinna alla käib näiteks eesmärkide regulaarne ülevaatamine ja uuendamine.
"Kõik majandusvaldkonnad, mis on vähem või rohkem seotud kasvuhoonegaaside emiteerimisega, peavad investeeringud ümber kujundama," ütles Nelja Energia omanikeringi kuuluva Solarcom OÜ juht Martin Kruus. Kui kokkulepe jääb deklaratsiooni tasemele, on Kruus skeptiline. "Kui tulevad siduvad kokkulepped ja kohustused, siis on mõju globaalne."
Sutter: põlevkivitööstus on suutnud keskkonnanormidega kaasas käia
Eesti Energia juht Hando Sutter ütles, et ettevõtte pikaajaline strateegia toetab Eesti võetud kliimasihtide täitmist. "Oleme üks Eesti suuremaid taastuvenergia tootjaid," rõhutas ta. "Eesti Energia Narva elektrijaamades on juba praegu võimalik lisaks põlevkivile ja põlevkivigaasile toota energiat ka biomassist. Ühtlasi toodame energiat tuulest, veest, aga ka segaolmejäätmetest."
Sutteri hinnangul on põlevkivitööstus suutnud karmistuvate keskkonnanormidega kaasas käia ja teeb seda ka edaspidi. Ta tõi näiteks järgmisel aastal valmiva Auvere elektrijaama, mis suudab kütusena poole ulatuses kasutada biomassi, sealhulgas turvast. "See on Eesti võimalus kasvatada oluliselt taastuvenergia osakaalu kogu energiatarbimises."
Hetkel kuum
Enefit280 õli ja elektri koostootmistehnoloogia on Sutteri kinnitusel efektiivsem ja keskkonnasõbralikum kui eelmise põlvkonna tehnoloogial põhinevad õlitehased. "Tulevikuinvesteeringuteks annab lisaks kliimaeesmärkidele olulisi signaale ka turg. Hinnad on aga praegu madalseisus," lausus ta.
Pomerants nentis, et kindlasti mõjutab suundumus fossiilkütuste kasutamise globaalseks vähendamiseks ka põlevkiviõli võimet leida endale turul koht. "Sektorit tuleb arendada selliselt, et suudetakse pakkuda toodet, millele on maailmas nõudlus ja mille eest makstakse mõistlikku hinda," ütles Pomerants. Ta viitas ministeeriumis koostamisel olevale kliimapoliitika visioonidokumendile ja põlevkivi arengukavadele, kus tuleb pikemas perspektiivis otsustada põlevkivi roll Eestis.
Päikesepaneelide tootja: riigi sõnad ja teod ei kattu
Päikesepaneelide tootja Naps Solar Estonia juht ja päikeseenergia assotsiatsiooni juhatuse liige Ander Pukk leiab, et Eestis pole riigi sõnad ja teod taastuvenergia teemadel käsikäes käinud. "Pigem vastupidi. Euroopas tõstetakse kätt, räägitakse ühte juttu, aga siin Eestis tehakse teistmoodi, kui on lubatud. Mujal maailmas on taastuvenergeetikasse tehtud investeeringute maht ületanud traditsioonilisse energeetikasse investeeritut," rääkis Pukk. "Üheselt mõistetavat ja lihtsat reeglistikku valdkonna kiiremaks arenguks pole Eestis sündinud ja see on ka üks põhjustest, miks meil on investeeringute tase palju madalam."
Põlevkivienergeetika eelistamine on Puki sõnul mõistetav, sest sellega on seotud palju inimesi, kes võivad töötuks jääda. Küll aga on Eesti huvides energialiikide rohkus, hajutatud energia tootmine ja kaalutletud areng suunas, kuhu kogu maailm praegu liigub. "Loomulikult ei oota keegi, et paneme kohe elektrijaamad Narvas kinni ja laseme töötajad lahti. See peab toimuma mõistliku arengu käigus, aga Eesti ei ole siiani suunda sinnapoole võtnud, vaid ehitatakse Auvere elektrijaama."
Naps Solari enda üks peamistest turgudest on Eesti, nii mõjutavad ettevõtet enim just Eesti valitsuse sammud. "Väga suur hulk inimesi võitleb selle nimel, et pisitootjatel võrguga liitumine lihtne oleks ja nad oma toodetud energia eest õiglast hinda saaksid, aga see ei ole teps mitte kerge," tõi Pukk välja. "Sellest on palju räägitud, aga ministeeriumite tasandil probleemi ei teadvustata."
Rahaline mõõde
16,5 triljoni dollari ulatuses radikaalseid muutusi energiapoliitikas ning investeeringuid taastuvenergeetikasse ja energia kokkuhoidu aastani 2030 eeldavad Pariisis esitatud ettepanekud Rahvusvahelise Energia Agentuuri hinnangul.
Tarvis heitmete vähendamist ka transpordis
Taastuvenergia koja juhi Rene Tammisti sõnul tuleb Eestis 87% heitmetest energiamajandusest, sealhulgas transpordisektorist, kus heitmete vähendamiseks oleks suur potentsiaal. Praegu on Eesti näiteks taastuvkütuste kasutamiselt transpordis ELis viimasel kohal.
Minister Pomerants ei vaidle siin vastu - riik on käivitanud finantseerimisprogrammid, mis on suunatud energiaefektiivsuse ja ressursikasutuse parandamiseks. Samuti kodumaiste taastuvate kütuste kasutamiseks. Võimalusi tuleb otsida heitmete vähendamiseks transpordis - saastamisele peab tekkima õiglane hind.
Tammist kiirustab takka. Küsimus on, kui kiiresti ja uuenduslikult me soovime nende sihtide poole pürgida ning millistena näeme võimalusi nendest globaalsetest muutustest kasu saada. "Keskkonnatehnoloogiad on ülikiire kasvu valdkond ning läbimõeldud riiklik lähenemine partnerluses erasektoriga aitaks ka Eestil sellest osa saada. Võiksime olla esimeste hulgas nagu 1990. aastate keskel, kui suutsime teisi ennetada IT vallas."
Seotud lood
Mullu detsembris Pariisis saavutatud kliimaleppe mõju ulatub energeetika ja tööstussektorist ka riikide maksupoliitikasse, selgitas Maailma Energeetikanõukogu Euroopa piirkonna juht Einari Kisel.
„See polnud mitte ainult õige otsus, vaid see oli absoluutselt õige otsus,“ ütles endine majandusminister Juhan Parts Auvere elektrijaama ehitamise mõttekust kommenteerides.
Euroopa Parlament kiitis täna heaks läinud aasta lõpus Pariisis ÜRO egiidi all sõlmitud kliimaleppe ratifitseerimise Euroopa Liidu 28 liikmesriigi poolt, mis võimaldab sellel jõustuda.
Ajal, mil tehnoloogia suudab rohkem, nõuame inimestelt endiselt liiga palju. Parkimissüsteemid on aastatega palju arenenud, aga kliendi vaatenurgast ei ole parkimine alati sama palju lihtsamaks läinud. Ikka leidub parklaid, kus tuleb sissesõidul peatuda, võtta pilet, hiljem meenutada, kuhu see sai pandud, otsida makseautomaati, sisestada sõiduki number või kontrollida, kas parkimine sai ikka õigesti alustatud ja lõpetatud. Kõik need lahendused on omal ajal tekkinud põhjusega ning paljudes kohtades on need ka täna täiesti õigustatud. Ühel hetkel tasub siiski küsida, miks peaks inimene endiselt ise tegema seda, mida tehnoloogia suudab tema eest juba usaldusväärselt ära teha.
Enimloetud
2
3
4
Viimased uudised
Liitu kirjaga
Telli uudiskiri
Hetkel kuum
Kontaktid
Liitu uudiskirjaga 1
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised. 1
Vahendas Planet42-le üle 15 miljoni euro
Rikaste TOP 500
1
1 699 200 000
2
1 248 400 000
3
1 138 400 000
4
637 100 000
5
590 600 000
Vahendas Planet42-le üle 15 miljoni euro
Liitu uudiskirjaga 2
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised. 2
Podcastid
Kaubanduse Aastakongress 2024
Eesti majanduses on keerulised ajad - majandus ei kasva, investorid kardavad sõda, tarbijad ostavad üha enam välismaa e-poodidest. Eesti hinnatase päris mitmes kategoorias ületab Euroopa Liidu keskmist. Aga igale langusele järgneb tõus ja pärast vihmaseid päevi paistab taas päike.
Kodubörsid ja suur S&P500
Toetajad
Kontaktid
Tagasi Äripäeva esilehele