Ehitusettevõtjad ootavad riigilt suuremat panust

Ka Pertens ütles, et riiklike investeeringute vähenemine avaldab ehitusturule mõju. Samuti ei ole praegu lood hästi erakapitali investeeringutega, mis on osalt tingitud majanduskeskkonna ebaatraktiivsusest. „Potentsiaalsel investoril ei ole ühtegi väga head argumenti, miks siia investeerida,“ leidis ta.

Usk Rail Balticusse

Pertensi sõnul räägitakse palju võimalikest töödest, näiteks Rail Balticust. „Kui see peaks ükskord käima minema, siis võimalik, et see pöörab ehitusturu mingiks ajaks natuke tõusule,“ avaldas Pertens lootust. Samas seab ta küsimuse alla, kui jätkusuutlik see on, seda enam, et järgmisel eurorahastuse perioodil läheb raha infraehitusse ja ka lihtsalt ehitusse palju vähem kui varem.

Pertens nentis, et riigi prioriteedid on praegu natuke teises kohas. "Riik panustab rohkem pehmematesse väärtustesse,“ möönis ta. Päris seisma ehitustegevus tema sõnul siiski ei jää, aga maanteeameti tänavune töömaht jääb eelmisele kindlasti alla. „Huvilisi on palju ja tööd on vähe, hinnad lüüakse hästi alla. Eks siis näha ole, kuhu see kõik välja jõuab,“ märkis ta.

Kui majanduskasv Eestis oleks 3–4%, siis annaks see signaali, et raha tuleb juurde ja võiks justkui investeerima hakata. Üks on Pertensi hinnangul selge – erasektor ei jõua ehitusturgu üleval pidada, baas tuleb riikliku poole pealt. „Kui riiklik investeering on piisaval tasemel, siis võib see ka ehitusturu kasvule pöörata. Loota, et erainvestorid hakkavad siia suure hooga raha sisse panema, ma ise väga ei usu,“ lausus ta.

Ettevõtja peab fookust sättima

Kui ehitusfirmad vastu ei pea ja on sunnitud uksed sulgema, siis seda väga positiivseks pidada ei saa, isegi mitte turu korrastamise mõttes, ütles Peterson. 

Ettevõtted peavad Petersoni sõnul mõtlema, millele rõhku panna. "Paljud väikesed on kõigesööjad, neil tuleks selgemad valikud teha ja keskenduda tugevatele külgedele. Eks seda puhastumist on aeg-ajalt olnud," märkis ta.