- OMX Baltic−0,02%318,72
- OMX Riga−0,11%1 013,93
- OMX Tallinn−0,01%2 256,41
- OMX Vilnius−0,25%1 502,59
- S&P 500−0,4%7 561,67
- DOW 300,1%52 347,55
- Nasdaq −0,91%25 136,27
- FTSE 1000,36%10 902,56
- Nikkei 2250,53%61 142,35
- USD/EUR0,00%0,91
- GBP/EUR0,00%1,2
- OMX Baltic−0,02%318,72
- OMX Riga−0,11%1 013,93
- OMX Tallinn−0,01%2 256,41
- OMX Vilnius−0,25%1 502,59
- S&P 500−0,4%7 561,67
- DOW 300,1%52 347,55
- Nasdaq −0,91%25 136,27
- FTSE 1000,36%10 902,56
- Nikkei 2250,53%61 142,35
- USD/EUR0,00%0,91
- GBP/EUR0,00%1,2
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Uuring: nutitelefonid surevad viie aasta pärast välja
Ericssoni tellimusel läbi viidud uuringus küsitleti 100 000 inimest 40 riigist. Uuringu eesmärk oli analüüsida, mida ootavad inimesed tulevikutehnoloogiatelt.
Selgub, et pooled vastanutest uskusid, et mobiilitehnoloogia on aastaks 2021 välja surnud. Mobiilitehnoloogia rolli peaks küsitletute meelest üle võtma tehisintellekt.
Ericsson ConsumerLabi esindaja Rebecka Cedering Ångström märkis uuringu kohta: „Nutitelefoni käes hoidmine pole tegelikult ju praktiline, näiteks kui inimene sõidab autoga või teeb süüa. Lisaks sellele on veel palju juhtumeid, mil ekraan pole piisavalt hea. Seetõttu usubki kahest inimesest üks, et nutitelefonid on varsti minevik.“
Lisaks uskus Cedering Ångström, et arenev tehnoloogia võimaldab inimestel tulevikus vaba aja veelgi huvitavamaks muuta. „Kujuta ette, kui sa vaatad näiteks jalgpalli ning sa saad valida, missugusest kohast täpsemalt mängu näidatakse. Näiteks saaksid sa jalgpalli vaadata nii, nagu sa oleksid otse väljakul. Teine valdkond, mis kindlasti areneb, on jaekaubandus. Näiteks saad sa virtuaalselt riideid selga proovida ning vaadata, kuidas need sulle sobivad,“ kirjeldas ta.
Ericsson ConsumerLabi uus raport "10 Hot Consumer Trends for 2016" (10 kuuma tarbijatrendi aastaks 2016 – toim) väidab end väljendavat tervelt 1,1 miljardi inimese soove.
Ericsson ConsumerLab uuringute juht Michael Björn märkis: „Mõned neist trendidest võivad tunduda futuristlikud, ent tarbijate huvi tehisintellekti ning virtuaalreaalsuse vastu on suur.“ Björn lausus, et selline tendents võib omakorda kaasa tuua, et turule tulevad uued tooted ning tekivad mitmed uued valdkonnad.
Tänavused kuumad tarbijatrendid
Ericssoni poolt tellitud küsitlusest selgub, mida inimesed tulevikutehnoloogiatelt ootavad.
Üha enam inimesi mõistab jagamismajanduse kasulikkust ning see saab üha populaarsemaks.
Tehisintellekt lõpetab nii-öelda ekraaniajastu.
Virtuaalreaalsus tungib igapäevaellu.
Hetkel kuum
Nutikodude kontseptsioon muutub. 54% küsitletutest tahab, et nende kodudel oleksid igal pool sensorid, et omada täielikku kontrolli kodus toimuva üle.
Igale poole saab sisse häkkida. Vastajad olid veendunud, et häkkimine on jätkuvalt suur probleem. Küll nentisid nad, et kui organisatsioon suudab andmelekkimise probleemiga hakkama saada, tekitab see organisatsiooni vastu suuremat usaldust.
Kümnest vastajast kaheksa avaldas lootust, et tulevikus võiks kanda seadeldist, mis pidevalt mõõdab inimese tervislikku seisundit ning annab selle kohta infot.
Sotsiaalmeediast saab kriisiteavituse allikas. Paljud küsitlusele vastanud avaldasid lootust, et sotsiaalmeedia roll kriisiteavituses kasvab. Näiteks olid mitmed vastajad huvitatud nii-öelda katastroofi informatsiooni äpist.
Vastajad usuvad, et kuna inimesed postitavad internetti, nt sotsiaalmeediasse pidevalt infot, satuvad nad ajakirjaniku rolli. Lisaks märkisid küsitluses osalenud, et selline areng aitab kaasa ühiskonna arengule ning aitab võidelda korruptsiooniga.
Töölesõidule kuluvat aeg kasutatakse mõttekalt, st et kuna punktist A punkti B jõudmine võtab üha tihedama liikluse tõttu aina kauem aega, soovivad küsitluses osalenud liikluses kulgemisele mineva aega veeta kasulikult.
Videote populaarsus aina kasvab.
Allikad: The Telegraph ja Ericsson ConsumerLabi raport "10 hot consumer trends 2016"
Seotud lood
Eestis sünnib maailmatasemel teadust, ent liiga väike osa sellest jõuab n-ö laborist turule ja kasvab rahvusvaheliseks äriks. Miks jäävad head ideed ülikoolidesse pidama ning mida peaks muutma rahastuses, ettevõtjate ja teadlaste koostöös ning regulatsioonides, et teadusest sünniks rohkem suure lisandväärtusega ettevõtteid?
Enimloetud
1
“Naised tipus” sarja uus lugu
5
Kaks Eesti naist ajavad Portugalis äri, mille vastu kohalikud protestivad
Viimased uudised
Üks ühishagi on juba üleval
“Neid pidanuks vahetama juba aastal 2006”
Liitu kirjaga
Telli uudiskiri
Hetkel kuum
Kontaktid
Liitu uudiskirjaga 1
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised. 1
Rikaste TOP 500
1
1 699 200 000
2
1 248 400 000
3
1 138 400 000
4
637 100 000
5
590 600 000
Liitu uudiskirjaga 2
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised. 2
Podcastid
Kaubanduse Aastakongress 2024
Eesti majanduses on keerulised ajad - majandus ei kasva, investorid kardavad sõda, tarbijad ostavad üha enam välismaa e-poodidest. Eesti hinnatase päris mitmes kategoorias ületab Euroopa Liidu keskmist. Aga igale langusele järgneb tõus ja pärast vihmaseid päevi paistab taas päike.
Üks ühishagi on juba üleval
Üks ühishagi on juba üleval
“Neid pidanuks vahetama juba aastal 2006”
“Naised tipus” sarja uus lugu
Kodubörsid ja suur S&P500
Toetajad
Kontaktid
Tagasi Äripäeva esilehele