Piiriülestele maksupettustele päitsed pähe

"Eesmärk on võidelda piiriüleste maksupettustega ja vältida tulevikus skeemide tekkimist, mida kasutatakse maksustamise vältimiseks,“ selgitas rahanduskomisjoni esimees Remo Holsmer seadusemuudatuse vajadust.

Algselt oli ema- ja tütarettevõtjate direktiiv kavandatud selleks, et vältida eri liikmesriikides asuvate sama grupi ettevõtjate tulu topeltmaksustamist. Nii võibki tütarühing maksta emafirmale dividendi välja maksuvabalt, kui ettevõtte osalus on vähemalt 10 protsenti. Ent teatud instrumentide, näiteks hübriidlaenude abil, on seda võimalik kasutada ka nii, et vältida maksustamist kummaski liikmesriigis. Seadusemuudatusega, mis jõustub tänavu novembris, kõrvaldatakse tekkiv topelt mittemaksustamine.

Nimelt nähakse hübriidlaenudega seotud maksulünkade kõrvaldamiseks edaspidi ette, et maksuvabastust ei rakendata sellisele dividendile ega äriühingu omakapitalist tehtavale väljamaksele, mille aluseks olev dividend on saadud äriühingult, kellel on õigus see maksustatavast kasumist maha arvata.

Lisaks möönab seadusmuudatuse seletuskiri, et uue sätte kohaldamine võib olla raskendatud valdusühingute puhul, kuna valdusühingud on peamiselt asutatud erinevate osaluste haldamiseks ja mille äritegevuse olemus erineb oluliselt tootmisega tegeleva äriühingu omast. "Seletuskirja järgi tuleb hinnata, kas valdusühingul on olemas oma funktsioonide täitmiseks piisav majanduslik sisu (reaalne tegevuskoht, tegevuse olemusele vastav juhtimisstruktuur, kvalifitseeritud töötajad jm tegutsemiseks vajalikud vahendid)," selgitas Kolts. "Või on tegemist nii-öelda tühja juriidilise kehaga, mille ainus või peamine ülesanne on dividendide vahendamine ja asukohariigi maksureeglite ning maksulepingute võrgustiku abil soodsama maksutagajärje saavutamine."

Lähtudes aga valdusühingute asutamise loogikast, puudub Koltsi sõnul suuremal osal reaalne tegevuskoht, tegevuse olemusele vastav juhtimisstruktuur, kvalifitseeritud töötajad ja muud tegutsemiseks vajalikud vahendid ja seda sõltumata sellest, millises riigis valdusühing on asutatud.

"Isikutel on siiski õigus valida, kuhu nad oma valdusühingud asutavad, arvestades muu hulgas just maksunduslike aspektidega. Keegi ei ole kohustatud korraldama oma tegevust viisil, mis tooks kaasa suurema maksukoormuse," märkis Kolts. "Seega, kuigi ma olen Eesti kodanik, Eesti maksuresident ja maksumaksja, ei tähenda veel, et ma ei tohi asutada valdusühingut mõnes teise riigis osaluste haldamiseks eesmärgiga vältida topeltmaksustamist."

Kontsernidele vähene mõju

„G4Si see muudatus absoluutselt ei mõjuta, kuna meil selliseid tehinguid, mida seadusmuudatus silmas peab, pole kunagi olnud ega ole ka praegu,“ ütles G4S Eesti juhatuse liige Artjom Sokolov. 

Swedbanki pressiesindaja Mart Siilivask ütles, et see ei mõjuta ka nende äriühingut, sest Swedbankil ei ole tütarühinguid Eestist väljaspool ja dividendide maksmist reguleerib grupi dividendipoliitika.

Ka SEB panka see seadus ei puuduta, sest ka neil ei ole tütarühingut teises riigis.