Ettevõtluskeeld suure kelmi peal ei tööta

Belokrõlov oli esimene, kelle puhul soovis maksuamet kohaldada seadusepügalat nimega majandustegevuse seadustiku üldosa seadus (MTSÜS). Seadusele pandi suured lootused, et see võimaldab maksuametil ja teistel võlausaldajatel oma vara välja nõuda, kelme õiglaselt karistada ning turult mingiks ajaks eemaldada, ehk teisisõnu rakendada majandustegevuse keeldu. Kui algul andis maksuamet koos Belokrõlovi juhtumiga sisse veel kaks majandustegevuse keelu hagi, võttis maksuamet need kohtust aegsasti tagasi, et mitte oma kulusid veelgi suurendada. Belokrõlovi kohtuasjas selgus tõsiasi, et seaduspügal, millele palju lootusi pandi, ei tööta.

EMTA peadirektoril Marek Helmil on see siiani südamel. „Praegu ei ole riigil ühtegi projekti, mis tooks varimajandusest 30 miljonit eurot maksutulu tagasi, mitte ühtegi,“ võrdles Helm selle pettusega seotud maksukahju.

Ta meenutas, et kui 1000euroste arvete projekt tõi ühiskonda tagasi umbes 100 miljonit eurot, siis sarnase tulususega projekti riigil praegu pole ning katteallikate leidmine järgmise riigieelarve jaoks on keerulisem. 

Hoida ära uued süüteod

Advokaadibüroo Sorainen partner ja vandeadvokaat ning advokatuuri äriõiguskomisjoni juht Karin Madisson otseselt Helmiga ei nõustu: „Riik on kohaldanud ettevõtluskeeldu väga mõistlikult ja põhjendatult, mida näitab ka keelu üsna harv kohaldamine. Tegemist on ikkagi põhiseaduses sätestatud vaba eneseteostuse piiranguga ja seda tuleb väga hoolikalt kaaluda.“

Madisson rõhutas, et ärikeelu ja ettevõtluskeelu eesmärk on võlausaldajate preventiivne kaitse – hoida ära, et isik paneb toime uued süüteod. Probleem on tema hinnangul see, kui äri- ja ettevõtluskeeld on sisutühi ja tegelikult tegutsetakse edasi variisikute kaudu.

Selle vastu aitab tema sõnul mõneti aga hiljuti aset leidnud täiendus äriregistris, nimelt kuvab äriregister nüüd ärikeelde ka ühingute B-kaardil. „Pelgan, et see ei ole piisav, kui märge on tehtud vaid äriregistrisse, ja leian, et kõnealused isikud tuleks ka äriregistri andmebaasist juhatuse liikmena/prokuristina kustutada,“ arvas Madisson. Siis oleks tema hinnangul takistatud keeldudega isikute tegutsemine, nende tegevus muutuks veidi enam raskendatuks. Madisson soovitab ettevõtjatel olla hoolsamad oma koostööpartnerite andmete kontrollimisel.

Võlg nõutakse välja

Kuna ärikeelu saab rakendada isikule ainult pankrotimenetluse kaudu ja see eeldab, et isikul on isiklik võlg, kasutab maksuamet võla väljanõudmiseks ka vastutusmenetlust. Maksuvõlg nõutakse välja võla põhjustanud juhatuse liikmelt. Sellist meedet on kasutatud viimased kümme aastat. 500 isikut peaks ametile tasuma ühtekokku 62 miljonit eurot. Iga kuues firmade mahajätja on võetud vastutusele tekitatud võla eest ning sel moel on amet välja nõudnud 37 miljonit eurot.

Eesti Võlausaldajate Liidu (EVUL) värskest maksejõuetuse uuringust selgus, et Eestis tegutseb ligi 700 variisikut, kellest neljateistkümnel on ärikeeld. EVULi andmeil oli variisikutele võõrandatud võlgadega ettevõtete seas nii sundkustutatud, pankrotistunud kui ka raugenud äriühinguid.