- OMX Baltic0,3%318,17
- OMX Riga0,53%996,99
- OMX Tallinn0,58%2 254,32
- OMX Vilnius−0,28%1 486,4
- S&P 5002,35%7 549,94
- DOW 302,15%52 389,75
- Nasdaq 2,74%25 253,14
- FTSE 1001,02%10 782,87
- Nikkei 2252,59%60 300
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,89
- GBP/EUR0,00%1,2
- EUR/RUB0,00%92,62
- OMX Baltic0,3%318,17
- OMX Riga0,53%996,99
- OMX Tallinn0,58%2 254,32
- OMX Vilnius−0,28%1 486,4
- S&P 5002,35%7 549,94
- DOW 302,15%52 389,75
- Nasdaq 2,74%25 253,14
- FTSE 1001,02%10 782,87
- Nikkei 2252,59%60 300
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,89
- GBP/EUR0,00%1,2
- EUR/RUB0,00%92,62
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Kütuseturism kärbib karmilt maksutulu
Ministeeriumi hinnangul kütuseaktsiisi laekumine hoopis kasvab - seitsme kuu jooksul on see eelmise aastaga võrreldes 14% kõrgem olnud. Vaht näeb asja teise nurga alt. „Reaalsus jõuab kätte siis, kui nad peavad miinust tunnistama,“ ütles Vaht, keda ministeeriumi optimism ei üllata. „Praegu kaitseb riiki, et aasta alguses varuti kütust – saab selle taha pugeda. Öelda, et kõik on korras. Tegelikult on pilt teistsugune.“
Vaht peab silmas veebruarikuiseid numbreid, mille järgi oli kütuseaktsiisi ülelaekumine 2,5 kordne. Vaht on kindel, et august jääb viimaseks, kus kütuseaktsiisi laekumine tänu jaanuaris varutud kütusele plussis on.
Oma arvutustes on Vaht keskendunud maile ja juunile, kui kütusemüük stabiliseerus. Kui tarbimine jääb samale tasemele, siis aasta lõpuks teenib riik soovitud 466 miljoni euro asemel 441 miljonit eurot kütuseaktsiisi. Seega käib jutt 25 miljonist eurost. Eespool oli mainitud 35 miljonit eurot - selle sees on 10 miljoni eurone kaotus kütuse müügilt saadud käibemaksult.
“Tõsi, 2015. aastaga võrreldes kogutakse riigieelarvesse umbes 21 miljonit eurot enam aktsiisitulu, kuid olulisem on, et majandusele tervikuna on tehtud kahju,” lisas Vaht tänavust 14% aktsiisitõusu silmas pidades.
Alexela Oili juhi Ain Kuusiku sõnul Vaht ilmselt oma arvutustes mööda ei pane. “Alan on tark poiss. Ma ei vaidlustaks neid numbreid,” lausus ta ja lisas, et peagi saab arutada, milline rahalaekumine tegelikult on. „Arvan, et oktoober näitab päris karmi tõde.“
Tema teada võib järgmisel aastal kütuse varumisega vana muster korduda. „Olen kuulnud, et valitsus tahab järgmisel aastal tõsta aktsiisi just veebruaris, sest siis laekub taas aktsiisi üle. Päris arukas spekulatsioon.”
Rahandusministeerium rõhutas, et võrreldes eelmise aastaga kütuseaktsiisilaekumine tänavu siiski tõuseb, mida näitavad ka numbrid – riik sai seitsme kuuga 14,4 % rohkem aktsiisi. Diislikütuse deklareerimine on sealjuures poole aastaga kasvanud 8,8% .
„Septembrikuu algul on meil olemas selle aasta esimese poolaasta laekumiste tulemused, millest on näha ka juba kütusevarude konkreetsem mõju,“ lausus Maria Murakas ministeeriumi avalike suhete osakonnast, lisades, et jälgivad maailmaturul ja Eesti majanduses toimuvat tähelepanelikult.
Diisli ümbermäng
Alan Vaht rääkis ka, et kuna Eestis tegutsevate kütuseettevõtete kaardid töötavad ka Läti-Leedu turul, mängitakse kütuseliitrid ümber Eesti kontorist Läti omasse. „Olerexil on Läti ketiga koostöö, seega vahendustasu raames müüme liitrid Lätis-Leedus maha. Ainuke, mida siinsed ketid kaotavad, on, et me ei saa autojuhile toitu ja kohvi müüa,“ sõnas Vaht.
Kuigi kütusemüüjatel ei ole suurt vahet, kus diislikütusest lahti saavad, on probleem palju laiem, märkis Vaht. „Maksutulu nendelt liitritelt, mida müüme Lätis ja Leedus, ei tule Eesti riigieelarvesse. See mõjutab kogu Eesti majanduse käekäiku. 35 miljonit eurot kaotust on veel väike võrreldes sellega, kui palju pahandust see tekitab majandusele tervikuna,“ ütles ta.
Hetkel kuum
Alexela Oili juht Ain Kuusik ei nõustu Vahi väitega, et Eesti müüjaid aktsiisitõus oluliselt ei morjenda. “Meie kaart kehtib ainult Eestis ja ühes Leedu tanklas. Olerex räägib oma asjadest, meie omadest,” kostis Kuusik, avaldades, et Alexela tankla kaotas Via Baltica ääres 30% ja Valga oma 15% diislimüügist. Viimane on kaotanud peamiselt seetõttu, et eratarbijad Lätis autosid tangivad. “Mängime tulega. Harjutame kliente käima väljaspool Eestit tankimas ja mõtleme lühiajaliselt, et justkui polegi midagi hullu.”
Kuusiku sõnul ei oska nad olukorda leevendada. Eestis jagavad tegijad lihtsalt kliente ringi. “Hinnasõda on kütuseturul. Kõik üritavad kliente kätte saada.”
Piiriäärsed tanklad langusteel
Kütusemüüja Statoil juhi Kai Realo sõnul tajuvad nemadki käibenumbrite kukkumist teravalt kindlates piirkondades. “See on eriti nüüd tunda andnud juulis-augustis. On näha müügi drastilist langust, eriti piiriäärsetes jaamades: Pärnus, Valgas ja Võrus,” kirjeldas Realo, täpsustades, et kolmes jaamas on diislikütuse ostmine kukkunud 30% ringis. Kogukäibe langus nii järsk ei ole.
Kõige hullemini mõjutab Realo hinnangul turgu, et müüjad hoiavad kliente kinni marginaalide arvelt. “Ei ole salata, et keegi meist ei vaata klientide lahkumist käed rüpes. Meid pitsitatakse kahest otsast: osad kliendid lahkuvad ning müügimahud jäävad väiksemaks, aga teisalt kahevahel olevad kliendid pitsitavad hinnasurvega,” ütles Realo.
Neste juht Ivar Kohv lisas, et riigi plaan tuua aktsiisitõusuga riigieelarvesse juurde 45 miljonit eurot, ei ole reaalne. Nestel on kümneid ärikliente, kes otsustasid ennast firma Läti ja Leedu klientideks registreerida. Kohvi sõnul on see trend süvenev, eriti kui ka järgmisel aastal riik aktsiisi kergitab.
Maksutulu väheneb tänavu kindlasti, usub ka Kohv. “Millises ulatuses, näeme aasta lõpus,” lausus ta ja pakkus, et kaotus jääb 10-15 miljoni euro juurde. “Vaatamata kõnekatele faktidele tundub riigi hoiak olukorra tunnistamisel väga leige. Parim, mida hetkel teha saab, on külmutada järgnevatele aastatele plaanitud kütuseaktsiisi tõus.”
Kuusik kahtleb, kas valitsus seda teed läheb. “Varem ei ole ka ettevõtjaid kuulda võetud. Juba enne meie aega on räägitud, et kui maksud tõusevad, siis tarbimine väheneb ja elu läheb kallimaks. Mis selles uut on?”
Seotud lood
Ajal, mil tehnoloogia suudab rohkem, nõuame inimestelt endiselt liiga palju. Parkimissüsteemid on aastatega palju arenenud, aga kliendi vaatenurgast ei ole parkimine alati sama palju lihtsamaks läinud. Ikka leidub parklaid, kus tuleb sissesõidul peatuda, võtta pilet, hiljem meenutada, kuhu see sai pandud, otsida makseautomaati, sisestada sõiduki number või kontrollida, kas parkimine sai ikka õigesti alustatud ja lõpetatud. Kõik need lahendused on omal ajal tekkinud põhjusega ning paljudes kohtades on need ka täna täiesti õigustatud. Ühel hetkel tasub siiski küsida, miks peaks inimene endiselt ise tegema seda, mida tehnoloogia suudab tema eest juba usaldusväärselt ära teha.
Enimloetud
2
3
4
Viimased uudised
Liitu kirjaga
Telli uudiskiri
Hetkel kuum
Kontaktid
Liitu uudiskirjaga 1
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised. 1
Vahendas Planet42-le üle 15 miljoni euro
Rikaste TOP 500
1
1 699 200 000
2
1 248 400 000
3
1 138 400 000
4
637 100 000
5
590 600 000
Vahendas Planet42-le üle 15 miljoni euro
Liitu uudiskirjaga 2
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised. 2
Podcastid
Kaubanduse Aastakongress 2024
Eesti majanduses on keerulised ajad - majandus ei kasva, investorid kardavad sõda, tarbijad ostavad üha enam välismaa e-poodidest. Eesti hinnatase päris mitmes kategoorias ületab Euroopa Liidu keskmist. Aga igale langusele järgneb tõus ja pärast vihmaseid päevi paistab taas päike.
Kodubörsid ja suur S&P500
Toetajad
Kontaktid
Tagasi Äripäeva esilehele