FI ja politsei hoiatavad pettuste eest

Keskkriminaalpolitsei küberkuritegude büroo juht Oskar Gross ütles järjekordset krüptorahaskeemi Nano Club kommenteerides, et selle eesmärk paistab olevat uusi liikmeid värvata ja tõsta koos kasutajate arvuga ka valuuta väärtust.

„Tähelepanu tuleks kindlasti pöörata skeemidele, mis vajavad, et keegi olemasolevatest liikmetest süsteemi „soovitaks“ ning mille liikmeks saamiseks tuleb välja käia kopsakas tasu. Selliste skeemide puhul ei ole võimatu, et igakuine väljamakstav boonus tuleb uute liikmete liitumistasudest, nagu püramiidskeemidel, mitte investeeringutest või äritegevusest."

Grossi sõnul ei saa praeguse info põhjal väita, et tegemist on pettusega, kuid skeemiga liitujad peaksid mõistma riske. Ta rõhutas, et kiiret rikastumist pakkuvatesse investeerimissüsteemidesse peaks suhtuma kriitiliselt, sest kui miski on liiga hea, et olla tõsi, ei vasta see tavaliselt ka tõele või on tegemist seaduse täpselt reguleerimata valdkonnaga. „On üpris suur risk investeerida tundmatusse ettevõttesse, sest puudub teadmine, millega täpselt on tegu,“ lisas Gross.

Gross tõi välja, et hõlpsasti tulu teenida lubavaid skeeme tuleb kogu aeg juurde. „Täpselt nagu iga muu valuuta puhul, saab ka krüptoraha kasutades välja mõelda kavalaid skeeme, mis lubavad kiiret ja riskivaba rikastumist.“

FI: tõenäoliselt on tegu pettusega

Ka finantsinspektsioon soovitab sellistesse interneti ja näiteks Facebooki kaudu levivatesse „investeerimisvõimalustesse“ suhtuda sügava skepsise ning ettevaatusega, sest suure tõenäosusega on tegemist pahatahtliku pettusega.

Finantsinspektsiooni turujärelevalve ja sunni divisjoni juht Kristjan-Erik Suurväli tõdes aga, et nad ei saa selliseid värbamisüritusi tõkestada. „Mõistame, et see võib valmistada pettumust, kui politsei ega finantsinspektsioon tule värbamisüritust tõkestama, kuid me peame siiski tegutsema õigusriigi printsiibist lähtuvalt ja oma pädevuste piires,“ sõnas Suurväli.

Finantsinspektsioonil puudub tema sõnul pädevus investeerimiskelmusi või tegevusloata ettevõtmisi uurida või süüdistusi esitada. Need volitused on Eestis politseil ja prokuratuuril.

„Finantsinspektsioonil on võimalus ja kohustus teavitada investoreid sellest, missugused investeerimisteenuste osutajad ehk investeerimisühingud, fondivalitsejad ja krediidiasutused Eesti tegevusloa alusel tegutsevad.“