Ettevõtte juhatuse liige Fred Häling ei võtnud seisukohta, kas krediidiandjana tasubki pigem keskenduda ärilaenudele ja tegevusluba mitte taotleda. Tema sõnul tasub tegeleda kõigega, millega on tahtmist tegeleda. „Eks see ärimaastik on nagu Šveitsi juust – käid mööda käike ja kui tuleb tupik ette, võtad teise käigu. Ja nii tuleb minna. See on kõikide äridega nii,“ sõnas ta.
Turg on puhastunud
Nii Mathiesen kui ka Häling ütlesid, et tarbijatele laenu andmise reguleerimine oli mõistlik. „Ettevõtjate puhul on justkui kaks professionaalset osapoolt omavahel tehingusuhtes,“ rääkis Mathiesen ja lisas, et eraisikud võivad olla väga erineva taustaga, mistõttu on vaja nende puhul rohkem kontrollida, et klient nii laenu- kui ka investeerimise tingimustest aru saab.
„Hea on, kui on mingisugune ühtlustatud kord finantsturgudel, et kaitsta nõrgemat osapoolt. Aga kindlasti on ettevõtluses tegelevad inimesed teine seltskond, kes tegutseb teistes raamides. Siin ongi teised reeglid,“ jätkas Mathiesen.
Hälingi sõnul pooldas temagi muudatust. „See läks ikka täitsa jamaks, mis siin hakati tegema. Tulid suvalised ettevõtted ja jumal teab kustkohast võeti raha,“ kirjeldas ta, mis toimus enne seda kiirlaenude turul.
Ta ütles, et äriühingutele laenamise puhul ei peaks nii väga kartma seda, mis turul ilma seda reguleerimata toimuma hakkab. „Kui on võetud suvaline riiulifirma, millel pole mingisugust tegevust, peab vaatama ikkagi juhatuse liige ise peeglisse, mida ta teeb ja kuhu ta oma raha paneb. Äriga on ju lihtne – äri läheb pankrotti.“