Mis saab EASist pärast rahasula?

EASi juhi Alo Ivaski sõnul on ekspordi arendamise ja investeerimisvõimekuse kasvatamine laiem teema kui ainult EASi küsimus. „Ekspordi kasvatamine, välisinvesteeringute ja turistide Eestisse meelitamine – need kolm valdkonda toimivad maailmas väga karmis konkurentsis. Keegi ei saa eeldada ega loota, et ainult eurorahade toel nende valdkondadega tegeletakse,“ märkis Ivask Äripäeva raadiole. Ivask ütles, et kui ELi toetuste maht väheneb, siis need kolm valdkonda on riigile endiselt olulised ja nende arendamisega tuleb süsteemselt edasi tegeleda.

Ivask märkis, et seni on EASi tegevus olnud seotud suurel määral struktuurivahendite jaotamisega. Nende vahendite vähenemise valguses tõstatub küsimus EASi edasisest rollist. „Kui on selge, mida riik majanduse edendamiseks tegema peab ja me oleme selle kokku leppinud, siis vastavalt nendele vajadustele tuleb arendada ka EASi tegevusi,“ ütles Ivask.

Aruteluks õige aeg

Ivask viitas, et ükski teine riik Eesti eest neid valdkondi arendama ei hakka. „Praegu on õige aeg arutada ja leida viise, kuidas Eesti jätkab siis, kui eurotoetused vähenevad,“ ütles Ivask. Tema sõnul tuleb Eestis kaardistada võimalused ja sõnastada vajadused, mida täpselt soovitakse saavutada ning kuhu suunas liikuda.

Ivask märkis, et kõik ekspordiga tegelevad ettevõtted toimivad karmis konkurentsis. „Ega ühtegi Eesti ettevõtet välisturgudel keegi oota. Selleks, et sinna minna ja seal edukalt tegutseda, on vaja teha palju tööd ja oluline on ka see, et see töö oleks süsteemne ja järjekindel,“ rõhutas Ivask.

Töö riigikogu komisjonides

Ivaski sõnul on arutelud poliitikutega juba alanud ning praegu tuleb analüüsida ning kokku leppida, mis on tegevused, mida ja millises mahus edaspidi tehakse. „Ma ei taha täna ühegi poliitiku juurde minna lihtsalt jutuga, et nüüd tuleb eelarvest rohkem raha anda,“ ütles Ivask. Ta lisas, et kui räägitakse ettevõtlusest laiemalt, siis tuleb küsida, kui keerukat ja kui suure lisandväärtusega ettevõtlust tahame ning mida on selleks vaja teha. „Seejuures tuleb arvestada ka seda, kui palju ja kuidas peaks koondama sellesse näiteks innovatsioonitegevusi,“ märkis Ivask. „Välisturgudele mõeldes peame ka küsima, mis on need turud ja mis on tegevused, mida peame kindlasti tegema ja mida võiksime ära jätta.“

Ivask viitas, et konkurents muutub järjest karmimaks. „Viimase 15 aasta jooksul on investeeringutega tegelevate agentuuride arv maailmas kasvanud viis korda,“ märkis Ivask. Ta lisas, et see näitab, et tegevused selles vallas muutuvad aina intensiivsemaks. „Kui meie ise aktiivsed ei ole, siis jääme lihtsalt oma arengus teistest maha,“ on Ivask kindel.