Avalikud maksuotsused lööks õhu puhtamaks

Mägusa hinnangul ei ole ka eriti karta ärisaladuse avalikuks tulemist. "Ausalt öeldes, meie ettevõtteid see ei heiduta, mind isiklikult ka mitte. Eks kindlasti on ettevõtteid, kus see võib olla suurem probleem, aga küllap sellele leitakse siis eraldi lahendus," kommenteeris ta.

Mägusaga nõustus ka Salvesti omanik Veljo Ipits. "Ei usu, et avalikustamine kuigipalju kedagi kahjustada võiks, kui, siis peab olema tegu väga konkreetse niši ja väheste konkurentidega sektoriga. Eks see ole kõigi andmetega nii, et kui avalikustatakse, siis midagi saavad konkurendid rohkem teada, iseasi, kui palju see midagi kahjustada võiks," kommenteeris ta.

Ipitsa sõnul on otsuste avalikustamise teemat arutatud nii positiivse kui negatiivse külje pealt, kuid tema hinnangul ei ole sellest karta ühelgi ettevõtjal, kel maksudega probleeme ei ole. "On küll vaidlusi, kus on teema, kas tegemist oli pahatahtliku teoga või mitte, aga siis on ju see ka otsusest näha. Kui ei olnud tahtlik, siis on tekstis nii ka kirjas, ja mina ei näe, kuidas avalikustamine peaks kellegi renomee pihta käima," ütles Ipits. kelle hinnangul peaks avalikustamine ettevõtluskeskkonnale pigem hästi mõjuma ja kõiki paremale maksukäitumisele manitsema. 

Maksu- ja tolliameti erimenetluse talituse juhataja Airi Jansen-Uueda sõnul võiks maksusaladuse avalikustamist teataval määral kaaluda küll. "Küsimus on siis selles, et kui maksuamet ongi tuvastanud, et isik on jätnud midagi tegemata, kas siis oleks mõistlik vastav otsus ka avalikuks teha," arutles Jansen-Uueda Äripäeva raadios.

"Ma võin tuua siia oma krediidivaldkonnast saadud kogemuse. Kui tahta olukorda erasektoriga võrrelda, siis krediiditingimustes on ka sageli kirjas, et nii kaua, kuni kõik on üksteise vastu ausad ja teevad asju lähtuvalt kokkulepetest, siis on kõik konfidentsiaalne. Aga kohe, kui osapool rikub lepingut või veel hullem, teeb seda tahtlikult, siis on sõjas kõik nii-öelda lubatud ja andmeid tohib avalikustada," selgitas ta.

"Miks ei võiks ka riik sarnast lähenemist kasutada, et kuni maksupettust või -kuritegu ei ole tuvastatud, siis seni hoitakse ka seda infot konfidentsiaalsena, räägitakse ettevõtjaga läbi, et ta oma tegevuse seadusega kooskõlla viiks, kuid kui näeme, et tegemist on siiski tahtliku pettusega, siis võiks ka riigil olla rohkem lubatud, näiteks maksuotsuse avalikustamise näol," rääkis Jansen-Uueda.

Ka Palts ei näe oma sõnul mingit suurt tragöödiat, kui selle läbi peaks laienema info, mis maksusaladuse alt lahti tuleb. "On ju meil konkurentsiamet, mis avaldab oma kodulehel oluliselt rohkem ärisaladusega kaetud infot, kui maksuamet seda mis tahes tingimustes teeks," rääkis Palts. "Miks me maksuasjadega ei saa käituda nii, nagu teistes ametites juba tehakse. Või kui tervet rehkendust ei jaksa, siis pool – avalikustame ainult maksuotsuse resolutiivosa, see on selline väike asi, aga keskkonda võiks aidata."

Resolutiivosa avalikustamine on ka kõik, millele rahandusministeerium seni on möönduse teinud, et võiks selle avalikustamist kaaluda. Üldiselt jäi rahandusminister Toomas Tõniste kojale saadetud vastuses seisukohale, et ettepanek kipub riivama nii ettevõtlusvabadust kui ka isikuandmete kaitse seadust ja vaide- või maksuotsuste terviklik avalikustamine tuleks vähemalt esialgu kõrvale jätta. Minister märkis, et isegi osaline avalikustamine tooks kaasa maksuhaldurite töökoormuse tõusu, ülemöödunud aastal tegi maksuamet näiteks ligikaudu 700 maksuotsust.