Evolutsiooni järgmine lüli
Neuralinkis planeeritakse arendustööd kolmes astmes. Kõigepealt peaks uudne tehnoloogia aitama psüühilise või füüsilise puudega inimesi. Neuroproteesid taastaksid kaotatud mälu või võime näha, kuulda, tunda või end liigutada. Esimesi edusamme loodetakse selles vallas saavutada nelja aasta jooksul.
Sellele järgneva 8–10 aastaga peaksid valmima proteesid, mis on mõeldud täiesti tervetele inimestele. Need stimuleeriksid ajupiirkondi, mis vastutavad mälu ning keskendumise eest. Viimane samm astutakse kaugemas tulevikus ning see toob kaasa aju täieliku lõimimise arvuti ja internetiga. Inimese eristamine masinast muutub võimatuks. Neuroproteesidest saavad aju täiendavad keskused ja kihid.
Veel aprilli Imelises Teaduses
San Fancisco on hädas kaldu vajunud tornelamuga
Teadlased on loonud veidrad ajakristallid
Elon Muski sõnul on tegu loomuliku arenguga, sest meie mõtlemiselundile on evolutsiooni vältel pidevalt lisandunud uusi osi ja kihte, nagu limbiline süsteem ja ajukoor. Tegelikult oleme juba praegu tehnoloogiaga kokku sulamas. Oleme telefonide ja arvutite kaudu sellega ööpäev ringi ühenduses ning sellest sügavalt sõltuvuses.
Veel mõnikümmend aastat
Ajuimplantaadid, mis uuendaksid tervete inimeste aju, ei kuulu enam ulmevaldkonda. USA Duke’i ülikooli ajuteadlane Mihhail Lebedev on koos oma töörühmaga töötanud läbi 150 sellealast teadusartiklit. Ta leiab, et tehnoloogia, mis võimendab meie nägemist, kuulmist ja mälu, on juba kümne aasta pärast laialt levinud. Lebedevi hinnangul valmistatakse neid proteese, mis ühendavad aju internetiga ning võimaldavad meil teineteisega suhelda n-ö elektroonilise telepaatia teel, 20 kuni 50 aasta pärast. Seega, sugugi mitte väga kauges tulevikus.
Pikemalt loe ajuimplantaatidest aprilli Imelisest Teadusest.