• OMX Baltic−0,56%315,39
  • OMX Riga−0,6%1 009,16
  • OMX Tallinn−0,45%2 240,36
  • OMX Vilnius−0,58%1 482,87
  • S&P 500−3,7%6 910,39
  • DOW 30−1,93%48 147,33
  • Nasdaq −5,28%22 617,73
  • FTSE 100−1,02%10 346,34
  • Nikkei 225−5,06%56 436,65
  • USD/EUR0,00%0,91
  • GBP/EUR0,00%1,19
  • OMX Baltic−0,56%315,39
  • OMX Riga−0,6%1 009,16
  • OMX Tallinn−0,45%2 240,36
  • OMX Vilnius−0,58%1 482,87
  • S&P 500−3,7%6 910,39
  • DOW 30−1,93%48 147,33
  • Nasdaq −5,28%22 617,73
  • FTSE 100−1,02%10 346,34
  • Nikkei 225−5,06%56 436,65
  • USD/EUR0,00%0,91
  • GBP/EUR0,00%1,19
Trahvimäära kümnekordne tõus, majandustegevuse piiramine, riigihanke menetlusest kõrvale jätmine – neid samme plaanib siseministeerium seadusesse kirjutada, et vähendada ebaseadusliku välistööjõu kasutamist Eestist.
Siseminister Andres Anvelt
  • Siseminister Andres Anvelt
  • Foto: Eiko Kink
Siseminister Andres Anvelti sõnul on Eestis ebaseaduslikult tööl hinnanguliselt umbes 5000 välismaalast. Neile lisandub veel näiteks Poola tööloaga võõrtööjõud kolmandatest riikidest, kelle suurusjärku on ettevõtjad samuti umbes 5000 isiku peale hinnanud. 
Kuigi Anvelt rõhutas, et viimaste puhul ei saa kindlalt väita, et tegu on ebaseadusliku tööjõuga, on nende reguleerimatus Eestis siiski probleem. Nimelt ei ole teada, kellega on tegu, kes neid värbab ning kuhu riiki peaks laekuma nende tööjõumaksud. Eelmise aasta lõpus nimetas tööandjate keskliidu juht Toomas Tamsar sellise skeemi laiaulatusliku levimise tõttu Eesti sisserändepoliitikat täielikuks Potjomkini külaks.
Karmid meetmed
Anvelt usub, et riigikogus ei tohiks ettepanekutele erilist vastuseisu tulla. „Mitte ükski neist ettepanekutest ei mõjuta kuidagi ausate ettevõtjate tegevust,“ ütles ta.
Samuti sõnas ta, et muudatusettepanekute näol on kindlasti tegu pluss-projektiga, mis tooks riigikassasse juurde miljoneid eurosid. Näiteks prognoositakse, et muudatustega lisanduks Eestis vähemalt 2500 välismaalasest töötajat. Kuna neile on seadusega ette nähtud vähemalt keskmise brutopalga maksmine, laekuks nende pealt riigikassasse umbes 14 miljonit eurot rohkem makse. Anvelti sõnul peab siiski arvestama, et tegu on hinnanguliste numbritega ja kõik oleneb sellest, kuidas seadusemuudatusi rakendada jõutakse.
Siseminister Andres Anvelt tõdes, et enim probleeme on ehitussektoriga.
  • Siseminister Andres Anvelt tõdes, et enim probleeme on ehitussektoriga.
  • Foto: Marko Saarm/Scanpix
Murelaps on renditööjõud
Siseminister Andres Anvelt tõdes, et võõrtööjõud, kes saabub siia teise Euroopa Liidu liikmesriigi töötamisõiguse alusel, on ebaseadusliku välistööjõu vastu võitlemise murelaps. Nimelt on ju seaduslikult Euroopa Liidus tööjõu liikumine lubatud, mistõttu ei saa näiteks Poolas või Leedus tööloa saanud kolmandate riikide elanikke Eestisse liikudes kohe ebaseaduslikuks tembeldada. Siiski on siseministeeriumil plaanis olukorda reguleerima hakata. Nii on plaan kehtestada tööandjatele kohustus hakata ka selliseid välistöötajaid, kes saabuvad siia tööle mõne teise liikmesriigi töötamisõiguse alusel, politsei- ja piirivalveametis registreerima.
„Riigil peab olema ülevaade, kui palju meil sellist võõrtööjõudu on, kuna see annab palju infot ebaseadusliku tööjõu avastamisel,“ rääkis Anvelt. Ta selgitas, et näiteks kui on renditöötaja tulnud Eestisse Poola kaudu, siis peab tal olema Poolas ka kindel tööjõurendifirma.„Me teame, et seda skeemi punutakse tihti nii, et skeemitajad on teinud ise Poola mingi firma, et tööjõudu liigutada,“ rääkis Anvelt. „Tulevikus võiks saada Poola ja Leeduga teha koostööd ja tõestada, et sellised firmad on lihtsalt riiulifirmad. Siis ei oleks enam tegu renditööjõuga, vaid ebaseadusliku tööjõuga,“ lisas ta. Sellisele võõrtööjõule registreerimiskohustuse lisamine annab võimaluse ka jälgida, kui kaua nad Eestis töötavad. Kui tööandja registreerimiskohustusest kinni ei pea, saab talle määrata sunniraha.
Kuna praegu on Anvelti sõnul niimoodi Eestisse saabunud võõrtööjõud täielikult riigi kontrolli alt väljas, on registreerimiskohustus alles esimene samm, mida valdkonna korrastamiseks ära saab teha.

Seotud lood

  • ST
Sisuturundus
  • 17.11.26, 11:00
AI kirjutab koodi, aga mida teeb tulevikus tarkvaraarendaja?
Kuigi tehisintellekti laialdane kasutuselevõtt ei jäta nutikaid tarkvaraarendajaid tööta, muudab see märkimisväärselt nende igapäevaseid ülesandeid. Koodikirjutamise asemel muutub IT-sektoris järjest olulisemaks analüütiline mõtlemine ja oskus tehisintellekti süsteeme turvaliselt juhtida.

Liitu kirjaga

Telli uudiskiri

Hetkel kuum

Kontaktid

Liitu uudiskirjaga 1

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised. 1

Liitu uudiskirjaga 2

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised. 2

Podcastid

Kaubanduse Aastakongress 2024

Kaubanduse Aastakongress 2024

Eesti majanduses on keerulised ajad - majandus ei kasva, investorid kardavad sõda, tarbijad ostavad üha enam välismaa e-poodidest. Eesti hinnatase päris mitmes kategoorias ületab Euroopa Liidu keskmist. Aga igale langusele järgneb tõus ja pärast vihmaseid päevi paistab taas päike.

  • Toimumiskoht:
    T1 Tallinn Venue
  • PRO

Eesti ettevõtete tervis

74.2%
14.1%
11.7%
Krediidihinnang

Ettevõtete tervis

(Hea, rahuldava ja halva krediidihinnanguga ettevõtete arv)
Toetajad
  • A.Tammel
  • Alltech
  • Baltic Agro

Kontaktid

Tagasi Äripäeva esilehele