Eesti elanikud koguvad üha enam pensioni tarbeks ning alternatiivid nagu kinnisvara soetamine või oma ettevõtlusega tegelemine, millega pensionipõlve finantseerida, on jäämas teisejärguliseks.

- Pensioni kogujad ei huvitu oma pensioni suurusest.
- Foto: PantherMedia/Scanpix
Värskelt valminud SEB pensionivalmiduse uuringust selgub, et kogumise aktiivsus on viimase nelja aastaga kasvanud pea 18 protsendipunkti võrra ning pensioniks kogub 43% Eesti elanikkonnast (2017. aastal 32%; 2016. aastal 27%; 2015. aastal 25%).
Lisaks plaanib 32% vastanutest tulevikus veel lisaks koguma hakata. Peamiselt kogutakse pensioniks täiendavalt summasid vahemikus 20 kuni 50 eurot (43% vastanutest), 37% aga kogub iga kuu üle 100 euro. Kõige aktiivsemad pensioniks ettevalmistujad on kõrgepalgalised, kõrgema haridusega ja suuremates linnades elavad inimesed.
Samas tunnistas 83% uuringus osalenutest, et ei tunne huvi oma pensioni suuruse vastu. „Paljudel ei pruugi olla arusaama, et kogudes vaid II sambasse, ei saa unistada majanduslikult lahedast äraelamisest,“ ütles SEB elu- ja pensionikindlustuse juhatuse esimees Indrek Holst.
Artikkel jätkub pärast reklaami
Alla kolmandiku Eesti inimestest usub, et riik suudab neile tagada elamisväärse pensioni, 55% vastanutest usub, et saab ise pensioni kindlustamisega hakkama.
Leedus on keskmine pension praegu 236 eurot, Lätis 256 ja Eestis 313 eurot.
Eestis moodustavad pensionärid praegu 26% elanikkonnast ning 2040. aastal on see näit 40% (Lätis praegu 28%, tulevikus 43%; Leedus vastavalt 27% ja 42%).
Kolme Balti riiki hõlmavale SEB pensionivalmiduse uuringule vastas tänavu 1500 inimest, Eestis võttis uuringust osa 500 inimest.