Financial Times kirjutab, et Austria parempoolne valitsus lubas kokkulepete puudumise korral hakata oma eesistumise ajal ajama „revolutsioonilist“ muutust ning nõudma ranget piirikontrolli. See tähendaks ümberjaotamispoliitikast loobumist ning asüülitaotluste menetluse suunamist ELi piiridest väljapoole.
Sealjuures tervitab Austria parempoolse Vabaduspartei ridadest pärit siseminister Herbert Kickl iga võimalikku liitlast, kirjutab Reuters, seda rolli on enam kui hea meelega täitmas Itaalia siseminister, Liiga juht Matteo Salvini, kes on öelnud, et Itaalia rohkem Euroopa põgenikelaagri rolli mängida ei taha.
Lõuna-Euroopa võtab ühtse suuna
Kuna Lõuna-Euroopa tunneb end immigratsiooniprobleemidega üha enam üksi jäetuna, siis on andnud see majanduslike raskuste taustal jõuõla parempoolsetele ja populistlikele jõududele.
Lisaks Ungaris valitsevale Orbanile ja Austria Vabadusparteile tähendas see Itaalias immigratsioonivastasele Liigale viimastel valimistel suurt edu ning valitsuse loomist koos populistliku Viie Tähe Liikumisega. Tuleval aastal on seevastu oodata uusi valimisi Kreekas.
Nädal tagasi Sloveenias tõid valimised näiteks hävingu vasak-tsentristidele ning edu parempoolsele ja immigratsioonivastasele Sloveenia Demokraatlikule Parteile. Demokraatide juhile Janez Jansale on küll ennustatud raskusi valimiskoalitsiooni kokkusaamisel, kuid president on lubanud esimesena peaministrimandaati just Jansale pakkuda.
Hispaania seisab omaette
Ainus muutus, mis Lõuna-Euroopas valitsevale eurovaenulikkusele kontrasti pakub, on Hispaania uus valitsus. Korruptsiooniskandaali tõttu umbusaldatud parempoolse Rahvapartei asemel vähemusvalitsuse moodustanud sotsialistid üllatasid Brüsselit mitme ministrikoha andmisega euroliidu endistele funktsionääridele, kirjutab Financial Times.
Majandusministriks saab Euroopa Komisjoni eelarve peadirektoraati juhtinud Nadia Calvino. Välisministriks saab aga endine Euroopa Parlamendi spiiker Josep Borrell. Nende otsustega soovib sotsialistide 46aastane juht Pedro Sanchez eristuda nii Itaalias toimuvast kui ka saada paremat positsiooni Euroopa reformide juures kaasalöömisel. Ilmselt on temast oodata ka liitlast Prantsusmaa presidendi Emmanuel Macroni reformikavadele.