• OMX Baltic−0,07%317,03
  • OMX Riga−0,84%1 010,88
  • OMX Tallinn−0,13%2 245,78
  • OMX Vilnius−0,29%1 491,35
  • S&P 500−2,02%7 175,83
  • DOW 30−2,19%49 097,06
  • Nasdaq −2,25%23 879,2
  • FTSE 100−0,37%10 413,77
  • Nikkei 225−5,06%56 436,65
  • USD/EUR0,00%0,91
  • GBP/EUR0,00%1,19
  • OMX Baltic−0,07%317,03
  • OMX Riga−0,84%1 010,88
  • OMX Tallinn−0,13%2 245,78
  • OMX Vilnius−0,29%1 491,35
  • S&P 500−2,02%7 175,83
  • DOW 30−2,19%49 097,06
  • Nasdaq −2,25%23 879,2
  • FTSE 100−0,37%10 413,77
  • Nikkei 225−5,06%56 436,65
  • USD/EUR0,00%0,91
  • GBP/EUR0,00%1,19
Suve hakul kehtima hakkav seadusemuudatus, mis näeb ette, et riik aktsepteerib üksnes e-arveid, mõjutab rahandusministeeriumi andmeil umbes 46 000 ettevõtet.
Rahandusministeeriumi halduspoliitika asekantsleri Raigo Uukkivi sõnul on paljud suuremad ettevõtted juba ise majanduslikel põhjustel e-arvete saatmise ja vastuvõtmise võimaluse loonud.
  • Rahandusministeeriumi halduspoliitika asekantsleri Raigo Uukkivi sõnul on paljud suuremad ettevõtted juba ise majanduslikel põhjustel e-arvete saatmise ja vastuvõtmise võimaluse loonud.
  • Foto: Erik Prozes
Kui 2017. aasta alguses jõustunud raamatupidamise seaduse järgi peavad alates 2017. aasta 1. märtsist kõik avaliku sektori asutused olema võimelised vastu võtma e-arveid, siis alates 1. juulist aktsepteerivad riigiasutused üksnes e-arveid.
Rahandusministeerium on varem teatanud, et era- ja avaliku sektori vahel liigub 19% arvetest e-arvena, 64% PDF-arvena ja 17% paberarvetena. Seesuguseid arveid on aastas kokku kaks miljonit. Seega liigub ligi 83% arvetest arve esitaja ja saaja vahel elektroonilistes kanalites.
Rahandusministeeriumi halduspoliitika asekantsler Raigo Uukkivi selgitas, et suurem osa ettevõtetest, nende seas kõik keskmised ja suured ettevõtted, kasutavad raamatupidamises müügiarvete koostamiseks majandustarkvara. Neis on e-arvete saatmise võimekus olemas, mis tähendab ettevõtja jaoks üksnes täiendava mooduli tellimist või kasutusele võtmist.
Pole kõigile kohustuslik
Üleminek e-arvetele puudutab neid ettevõtteid, kes teevad tehinguid riigiga ja see jätab kõrvale need firmad, kelle kliendibaas on erasektor. Just nii on lood tööstusettevõttega CUTform. Ettevõtte raamatupidamisassistent Mona Johanna Einberg selgitas, et kuna Cutform on eraõiguslik äriühing, mille kõik Eesti kliendid tegutsevad samuti erasektoris, ei pea Cutform e-arveldajaga liituma.
Einberg lisas, et välismaa klientidele oleks CUTform pidanud saatma endiselt PDFe, sest e-arvete ettekirjutis puudutab ainult Eestit. „Kui Cutform ise ostab midagi avalikult sektorilt või kellel on avaliku sektori kliente, siis me aktsepteerime nende saadetud e-arve lingina ja võtame selle oma raamatupidamise programmi ikka PDFina. Hankijat see ei mõjuta, kuidas me arve vastu võtsime,“ selgitas Einberg.
Mahajäänud Eesti
Võrreldes muu Euroopaga on Eesti e-arvete kasutusele võtuga hiljaks jäänud. Selgub, et Taani oli esimene Euroopa Liidu liikmesriik, kus viidi riigihangetega seotud arvete esitamine üle elektroonilisele teenusele. Alates 2005. aastast aktsepteerivad Taani avaliku sektori asutused, valitsusasutused ja kohalikud omavalitsused ainult elektroonilisel kujul esitatud arveid. Toona puudutas e-arvetele üleminek kuni 440 000 eraettevõtet ning 15 miljonit arvet igal aastal.
E-arvete valdkonnas on edumeelne ka põhjanaaber Soome, kus e-arvelduse osakaal on üks Euroopa Liidu kõrgemaid. Norras muudeti 2012. aastal kohustuslikuks arvete esitamine avaliku sektori asutustele masinloetavas e-arve formaadis, mis tõi kaasa e-arvete kasutamise kiire kasvu.

Seotud lood

  • ST
Sisuturundus
  • 16.11.26, 15:25
Kas ettevõte peaks aasta lõpus raha hoidma või investeerima äritegevusse?
Aasta lõpu lähenedes vaatavad paljud ettevõtjad tavapärasest tähelepanelikumalt ettevõtte tulemusi ja pangakonto seisu. Kui aasta on olnud hea ja kontole on kogunenud raha, tekib loomulik küsimus. Kas jätta raha ettevõttesse puhvriks või panna see investeeringuna tööle? Ja kui ettevõte otsustab investeerida, kas teha seda oma raha eest või kasutada pangalaenu, liisingut või muud finantseerimislahendust? Sellest annab ülevaate Luminori ärikliendihaldurite juht Mari-Liis Stalde.

Liitu kirjaga

Telli uudiskiri

Hetkel kuum

Kontaktid

Liitu uudiskirjaga 1

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised. 1

Liitu uudiskirjaga 2

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised. 2

Podcastid

Kaubanduse Aastakongress 2024

Kaubanduse Aastakongress 2024

Eesti majanduses on keerulised ajad - majandus ei kasva, investorid kardavad sõda, tarbijad ostavad üha enam välismaa e-poodidest. Eesti hinnatase päris mitmes kategoorias ületab Euroopa Liidu keskmist. Aga igale langusele järgneb tõus ja pärast vihmaseid päevi paistab taas päike.

  • Toimumiskoht:
    T1 Tallinn Venue
  • PRO

Eesti ettevõtete tervis

74.2%
14.1%
11.7%
Krediidihinnang

Ettevõtete tervis

(Hea, rahuldava ja halva krediidihinnanguga ettevõtete arv)
Toetajad
  • A.Tammel
  • Alltech
  • Baltic Agro

Kontaktid

Tagasi Äripäeva esilehele