Mõis: Eesti saaks hakkama Swedbankita

Peaaegu kaks aastat tagasi lõppes pikaaegse pankuri Priit Perensi töö Swedbanki Balti panganduse juhina. Ta asus sellele kohale pärast panga nüüdset juhti, rahapesu tõttu turmtule alla sattunud Birgitte Bonneseni.

Eesti Panga nõukogu liikme Kalev Kallo sõnul ei teadnud nõukogu liikmed pangale uut presidenti valides sellest, et läbi Swedbanki on väidetavalt raha pestud.

Swedbanki juhi kandidatuuri Eesti Panga juhi kohale esitas nõukogu liige, Keskerakonda kuuluv Kalev Kallo. Temale oli soovituse andnud Janek Mäggi.

Finantsinspektsioon peab vajalikuks selgitada, et kuivõrd Danske Bank ei tegutsenud finantssüsteemis isolatsioonis, siis on kanded liikunud Danske ja teiste pankade vahel, mis kohe ei tähenda, et teine pank on pannud toime kuriteo.

Ajal, mil tehnoloogia suudab rohkem, nõuame inimestelt endiselt liiga palju. Parkimissüsteemid on aastatega palju arenenud, aga kliendi vaatenurgast ei ole parkimine alati sama palju lihtsamaks läinud. Ikka leidub parklaid, kus tuleb sissesõidul peatuda, võtta pilet, hiljem meenutada, kuhu see sai pandud, otsida makseautomaati, sisestada sõiduki number või kontrollida, kas parkimine sai ikka õigesti alustatud ja lõpetatud. Kõik need lahendused on omal ajal tekkinud põhjusega ning paljudes kohtades on need ka täna täiesti õigustatud. Ühel hetkel tasub siiski küsida, miks peaks inimene endiselt ise tegema seda, mida tehnoloogia suudab tema eest juba usaldusväärselt ära teha.