Nordea kontserni kontodele on andmelekke paljastatud rahaülekannetest jõudnud ligikaudu 700 miljonit eurot, Soome Nordea kontodele 200 miljonit.
Andmete järgi on Nordeal olnud kliente, kelle tegevuses on tunnuseid, mis tavaliselt liituvad rahapesuga, võtab Yle loo ettevaatlikult kokku. Panga klientideks on olnud näiteks ettevõtteid, kus on varidirektoreid, ebaselgeid rahaülekandeid ja millel ei ole olnud mingit tegevust.
Nordea kontserni juht Casper von Koskull ütles saates, et praegu välja käidud andmetes ei olnud talle midagi uut. „Oleme koos Taani ametivõimudega läbi vaadanud need ülekanded, millest on kahtlustena teada andud, ja neid vaadatakse veelgi üle,“ ütles Koskull.
Tema sõnul on Nordea ka loobunud klientidest, kelle tegevus on jäänud arusaamatuks.
„A-Studio“ saate juht Heikki Ali-Hokka küsis, kas andmetes tõesti ei olnud midagi uut ja miks Nordea ei tahtnud kommenteerida MOT pakutud materjale, millest värskeimad pärinevad aastast 2017.
„Me oleme kirjalikult kommenteerinud,“ vastas Koskull, kes siiski ei võtnud seisukohta MOT värskete materjalide kohta ja kinnitas, et Nordeas on nüüd olukord teine.
Von Koskulli sõnul on Nordea viimase kolme-nelja aastaga kümnekordistanud ressursse, millega ta rahapesu uurib. „Praegu tegeleb meil 1500 inimest ehk ligikaudu 5 protsenti personalist nende asjadega. Me oleme investeerinud ligi pool miljardit eurot sellesse valdkonda, et me saaksime oma taset tõsta.“
Ta möönis siiski, et kurjategijad on enamasti paar sammu ees ja rahapesu tõkestamise süsteem ei saa kunagi valmis. Ta kutsus ka suuremale koostööle pankade vahel ja mingisuguse Euroopa Liidu tasemel ameti loomisele rahapesu tõkestamiseks. „See on globaalne küsimus.“
Suurt andmeleket on lisaks Soome riigitelevisioonile uurinud veel 20 väljaannet. Andmed on pärit aastatest 2007–2015.