Kuigi mõlemad erakonnad on majanduses konservatiivsuse pooldajad, üritas Keskerakond maksusüsteemi astmeliseks muuta, nagu on ka Eesti rikkamatel naabritel, näiteks Soomel, sel ajal kui Reformierakond on tuntud ettevõtjasõbralike reformide ja ühtlase maksutaseme pooldajana.
Reuters räägib Eestist kui tugeva majanduskasvuga maast, kus on väike tööpuudus, kuid suured erinevused piirkondade vahel.
Helsingin Sanomate uudise pealkiri ütleb, et Euroopa Liidu meelne Reformierakond võttis Eesti valimistel võidu, parempopulistlik EKRE kasvas kõige rohkem. Leht räägib lugejatele, et võidu pärast võistlesid Reformierakond ja Keskerakond, kes olid vastamisi ka neli aastat tagasi. Ka eelmised valimised võitis Reformierakond, aga see koalitsioon lagunes.
Vene leht Kommersant kirjutas, et Eesti valimised jätsid nn Vene küsimuse vastuseta, väljaande teatel sõltub riigi venekeelse elanikkonna saatus uue valitsuse koosseisust.
Kommersant kirjutab, et Eestis algavad pärast valimisi keerukad koalitsioonikõnelused, sest ükski erakond absoluutset ülekaalu ei saavutanud. Olukorra teeb keerulisemaks ka EKRE kolmas tulemus valimistel – radikaalsete poliitikutega, kellega lehe sõnul keegi koostööd teha ei taha ja kes nõuab osa Venemaa maade üleandmist Eestile. Leht pöörabki peatähelepanu sellele, millised on erakondade seisukohad seoses riigi venekeelse elanikkonnaga.