Alustavad ärid takerduvad õigusküsimustesse

„Põhiline, et ei läheks vaidluseks, et tegelikult mina lõin selle firma ja mina tõin investori ehk mina lasin selle karu,“ selgitas Blumfeldt ja lisas, et investor tahab näha, et kodu on korras ja tiim motiveeritud.

Idufirma Timey juhid Martin Möllits ja Laurent Läheb rääkisid, et neil läbirääkimised ettevõtete ja investoritega alles käivad, kuid dokumentidega on peagi kõik korras. Timey toodab tarka toidupakendile kleebitavat „parim enne“ indikaatorit.

Timeyl on osanikeküsimus lahendatud Laurenti ja Martini vahel võrdselt. „Me siiski alustasime seda koos ja siiamaani oleme teinud koos. Meie jaoks on hetkel ikkagi kõik võrdselt jagatud,“ selgitas Läheb. Indikaatori idee tuli küll Laurentilt, kuid elluviijaks oli Martin.

„Klassikalisel investoril on laua peal kusagil 50–100 projekti ja kui ta ettevõttest huvitub, siis sisuliselt jälgib ta kahte asja: kuidas tiim on motiveeritud ja kuidas asjad on loodud. Näiteks need, mis väidetavalt on Timey omad, et kas nad tegelikult ikka on,“ selgitas Blumfeldt.

Intellektuaalomandiõiguse alla käib nii autoriõigus kui ka patendi- ja kaubamärgiõigus, kus autoriõigus on see kõige põhimõttelisem asi, mis on vaja igal puhul ära lahendada. Mis puutub patenti, siis patendiameti koduleheküljel on väga mõistlikus keeles need küsimused lahti seletatud. Kui on vaja patenti või muid intellektuaalse omandi alaliike, siis seal ei tasu hulluks ka minna. Kuna see kaitse on riigiti, siis ei tasu päris 200 riigis selle eest maksta, arvab Blumfeldt.

Küsimuse peale, kuidas sellest aru saada, et patenti ei ole kuskil mujal registreeritud, vastas Blumfeldt, et seda saab hõlpsasti andmebaasidest vaadata. Mingis kontekstis võib see olla keeruline, aga kui on vaja kaitsta kaubamärki, siis on see üsna lihtne: on olemas Euroopa Liidu andmebaas ja Ameerika Ühendriikide, Hiina ja Jaapani omad saab ka kodulehekülgedelt kätte.