Prantsusmaa seisab silmitsi karmi erastamisotsusega

Väljaanne Financial Times kirjutab, et Macron on silmitsi vastuolulise olukorraga: ta peab otsustama, kas kirjutada alla leppele, millega riik müüb osa oma varast. Ökonomistid viitavad, et Prantsusmaa jaoks on see otsus põhimõtteline, sest aitab vastata küsimusele, missugune ja kui suur peaks riigi roll Prantsusmaa majanduses üldse olema.

Erastamise üks olulisemaid küsimusi on, kas Prantsusmaa müüb maha ADP (Aeroports de Paris). Tegu on ettevõttega, mis omab ja käitab Pariisi lennujaamu Charles de Gaulle'i, Orlyd ja Le Bourget'd. Otsus ADP kohta peakski näitama, kui kaugele on Macron nõus minema, et täita riigi kukrut, aga samal ajal ka säästa oma poliitilist karjääri.

Prantsusmaale kuulub ADPst 50,6 protsenti. Majanduslikus mõttes oleks riigi osaluse müümine mõttekas. Teisalt võib Macron selle otsusega iseenda löögi alla seada, sest müües maha riigi osaluse, võib ta jätta mulje, et tegi selle otsuse rikaste heaks. Praegu Prantsusmaal protestivate kollavestide üks argumente on, et Macron kaitseb Pariisi eliiti.

Lisaks on kriitikud tõmmanud paralleele 2005. aastaga, mil Prantsuse kiirteed müüdi maha ehitushiiule ja lennujaamade käitajale Vincile. Prantsusmaa konkurentsiamet ütles 2014. aasta raportis, et alates 2004. aastast on teede tollimaks tõusnud oluliselt kiiremini kui inflatsioon. Tähelepanuväärne on, et Vincile kuulub juba praegu 8% ADPst, mis teeb Vincist ettevõtte suuruselt teise aktsionäri. Nähtavasti tahab kompanii oma osalust veelgi suurendada. Riigi osaluse väärtuseks ADPs on hinnatud 2 miljardit eurot.

Rahandusminister Bruno LeMaire on öelnud, et pärast ADP müümist hinnatõusu oodata ei ole, sest riik keelab selle ära.

Prantsusmaa parlamendi alamkoda, mida valitseb Macroni erakond En Marche, hääletas märtsis selle poolt, et vähendada riigi osalust ADPs alla 50% taseme. Ülemkoda ehk senat polnud alamkoja otsusega päri, ent lõplik otsus tuleb sel nädalal.

ADP osaluse müük on üks idee, kuidas vähendada Prantsusmaa eelarvedefitsiiti ja luua lubatud 10 miljardi euro suurune innovatsioonifond. Lisaks lähevad müüki energiatootja Engie ja riiklik loteriide korraldamise ettevõte Française des Jeux.