Esmaspäeval kirjutas Äripäev, kuidas hasartmängude arendaja Bally's Estonia, kus mullu oli keskmine palk 4363 eurot, kavatseb koondada 69 inimest.
Ettevõttes töötas veel selle aasta kolmandas kvartalis 116 inimest. Firma oli mullu Eesti kümne parima suurfirmast palgamaksja seas.
Artikkel jätkub pärast reklaami
Eelmisel nädalal teatas Bally's Estonia töötukassale, et on majanduslikel põhjustel sunnitud lõpetama töölepingu mitme meeskonna töötajatega. Firma tegevjuht Miguel Caron ei saanud Äripäevale koondamist kommenteerida, sest börsil noteeritud emafirma teatab varsti tulemustest ning selle ajani on raadiovaikus.
Töönädala lõpus tuli veel kaks märkimisväärset koondamisuudist. Esiteks Sindis tegutsev trikotaažkangatootja Qualitex koondab 36 töötajat ja viib osa tegevusest üle mujale Euroopa Liidus.
Qualitexi omanik ja juht, varem ka Maratit juhtinud Kristi Täht ütles, et inflatsioon, kõrged energiahinnad ja koroonaajastu mõjud on iseloomulikud kõigile Euroopa Liidu riikidele, aga meetodid, kuidas majanduskeskkonda ja konkurentsivõimet hoitakse, on riigiti erinevad.
Touchpointi arendustiimist jätkab 13 liiget TextMagicu toote meeskonnas ning grupp jätkab ligi 90-liikmelisena. Ettevõtte teatel on tegemist strateegilise otsusega, mida mõjutavad nii muutuv majanduskeskkond kui ka tarkvaraturg.
TextMagic on Touchpointi toote arendusse seni investeerinud rahaliselt ligi 6,5 miljonit eurot. Projekti jätkamisel oleks igakuine rahaline väljaminek hinnanguliselt 400 000 eurot.
Täpsemalt esitas Carmen Cateringi omanikfirma Argmar Grupi pankrotiavalduse ettevõtluse ja innovatsiooni sihtasutus ehk endine KredEx.
Veel jõustumata kohtumääruse järgi oli Argmar Grupi 700 000 euro suuruse koroonalaenu tagasimakse lõpptähtaeg küll alles 2026. aastal, aga kuna ettevõte jättis laenumakseid tükk aega tasumata, lõpetas sihtasutus laenulepingu veebruaris ära ning nõudis kogu summa tagastamist. Argmar Grupp eiras nii pankrotihoiatusi kui ka laenu tagasimakse nõudeid, mistõttu antigi ettevõtte pankrotiavaldus tänavu septembri lõpus sisse.
Hagen Bikesi maksuvõlg on kasvanud 30 000 euroni ning sellest suur osa on ajatamata. Ka kohustusi on ettevõttel juba rohkem kui vara ning omakapital negatiivne.
Sel nädalal avaldas Äripäev firmamatjatega tehtud eksperimendi sisu. Kuigi riigis on varsti kümme aastat püütud firmamatjate äri summutada, näitab eksperiment, kuidas see käib täistuuridel edasi – firmamatja Raul Pinti ei sega sealjuures isegi ärikeeld.
Äripäev helistas eksperimendi käigus kuuele firmamatjale. Legendi järgi kurtis varjunime Rivo kandev mees, et tema ehitusfirma on riigile võlgu 60 000 eurot ja hankijatele on üleval 180 000 eurot. Kassajääk ulatub 41 000 euroni. Ei taha enam seda äri ajada. Mida teha?
Et mitte lõpetada nädala olulisemate lugude kokkuvõtet kurvalt, toome esile ka eduloo. Investoritele vajaliku LEI-koodi vahendamine on osutunud niivõrd õitsvaks äriks, et selle abil paisuvad ka mitme Eesti ettevõtja rahakotid justkui pärmi peal.
Alates 2018. aastast jõustunud Euroopa Parlamendi direktiiv kohustab igaüht, kes investeerib oma ettevõtte alt, soetama mitmekümnest eurost sadadeni maksva LEI-koodi ja seda tuleb igal aastal ka uuendada. See tähendab miljonidividendi neile, kes tabasid õigel ajal hakata tegelema selle vahendamisega.
SMS-platvorm TextMagic peatab Touchpointi toote arendamise, koondab Eestis ühe töötaja ja lõpetab teenuslepingu rahvusvahelisest tiimist 37 arendajaga, selgub börsiteatest.
Kunagine turuliider Carmen Catering jättis riigile tagasi maksmata 700 000 eurot koroonalaenu, mille peale riik andis sisse ettevõtte pankrotiavalduse.
Aasta lõpu lähenedes vaatavad paljud ettevõtjad tavapärasest tähelepanelikumalt ettevõtte tulemusi ja pangakonto seisu. Kui aasta on olnud hea ja kontole on kogunenud raha, tekib loomulik küsimus. Kas jätta raha ettevõttesse puhvriks või panna see investeeringuna tööle? Ja kui ettevõte otsustab investeerida, kas teha seda oma raha eest või kasutada pangalaenu, liisingut või muud finantseerimislahendust? Sellest annab ülevaate Luminori ärikliendihaldurite juht Mari-Liis Stalde.
Eesti majanduses on keerulised ajad - majandus ei kasva, investorid kardavad sõda, tarbijad ostavad üha enam välismaa e-poodidest. Eesti hinnatase päris mitmes kategoorias ületab Euroopa Liidu keskmist. Aga igale langusele järgneb tõus ja pärast vihmaseid päevi paistab taas päike.