Eliisa Matsalu (ülal vasakul), Liis Treimann, Polina Volkova (all vasakul), Jaan Martin Raik ja Rahel Lepp.
Foto: Kollaaž/Äripäev
Teiste seas pälvis tähelepanu Äripäeva ajakirjanike töö.
Uudise kategooria nominendid on:
Õhtulehes, Eesti Ekspressis ja Äripäevas ilmunud Ekvard Joakiti, Risto Berendsoni, Helen Mihelsoni ja Eliisa Matsalu artiklid riigikogu liikmete kütusekaartide kuritarvitamisest.
Noore ajakirjaniku preemia nominendid on börsiajakirjanik Jaan Martin Raik Äripäevast, Ekvard Joakit Eesti Ekspressist, Anna Teele Orav Eesti Ekspressist. Äripäeva ajakirjaniku Jaan Martin Raigi töödega saab tutvuda Äripäeva veebis tema autorilehel.
Noore ajakirjaniku kategoorias kandideeris kümme ajakirjanikku.
Noore ajakirjaniku võitja valivad välja ja preemiat rahastavad ajakirjandustaustaga eraisikud Hans H. Luik, Igor Rõtov ja Jüri Ehasalu.
2023. aasta parima uudise, olemusloo ja arvamuse auhindu rahastavad Delfi Meedia, Äripäev ja Õhtuleht Kirjastus.
Kategooriate võitjad avalikustatakse 22. veebruaril toimuval Meedialiidu pressipeol.
Žürii tööd juhatas täna Eesti Päevalehe ja Delfi peatoimetaja Urmo Soonvald. Žüriisse kuulusid Sirbi tegevtoimetaja Lea Larin, Eesti Rahvusringhäälingu ajakirjanik ja meediaekspert Marju Himma-Kadakas, Õhtulehe peatoimetaja Martin Šmutov, Äripäeva uuriva ja uudistetoimetuse juht Viivika Rõuk, advokaadibüroo Cobalt vandeadvokaat ja Pressinõukogu aseesimees Kadri Michelson, Hiiu Lehe peatoimetaja Raul Vinni ning noore ajakirjaniku ja elutöö preemia rahastajate esindajana Ekspress Grupi nõukogu liige Hans H. Luik.
Äripäev tunnustas neljapäeval aasta parimate artiklite ja raadiosaadete autoreid. Parim uurimus tõi riigikassasse vähemalt 20 miljonit eurot, parim uudis avalikustas riigikogu liikme Kalle Grünthali arutu tankimise.
Kuigi tehisintellekti laialdane kasutuselevõtt ei jäta nutikaid tarkvaraarendajaid tööta, muudab see märkimisväärselt nende igapäevaseid ülesandeid. Koodikirjutamise asemel muutub IT-sektoris järjest olulisemaks analüütiline mõtlemine ja oskus tehisintellekti süsteeme turvaliselt juhtida.
Eesti majanduses on keerulised ajad - majandus ei kasva, investorid kardavad sõda, tarbijad ostavad üha enam välismaa e-poodidest. Eesti hinnatase päris mitmes kategoorias ületab Euroopa Liidu keskmist. Aga igale langusele järgneb tõus ja pärast vihmaseid päevi paistab taas päike.