Tarbimise jalajälge vähendavad ettevõtted, tarbijad ise aga suurendavad

Euroopa juhtiv terasetootja valmistub loobuma süsinikumahukatest kõrgahjudest ning on võtnud suuna vesinikupõhisele tootmisprotsessile.

Kui vaadata toiduainetööstuse sektorit investori pilguga, siis üha sagedamini kasutatakse ettevõtte kuvandis terminit „mahe”. Suurt pilti ja pikka plaani silmas pidav investor võiks nüüd ju arvata, et mahetootjate päralt on tulevik ning neisse ettevõtetesse on pikaajalisel investoril põhjust panustada. Päris nii lihtne see siiski ei ole.

„Teeme ära“ talgute stiilis ettevõtmine, kus kõik linnakodanikud saaksid linna haljastades näpu mullaseks, oleks paljudest väikestest sammudes koosnev suur samm rohepöörde suunas, kirjutavad Elise Ots ja Henri Daniel Ots arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis.

Kõlab naljanumbrina, aga omaette saavutus on seegi, et Eesti teedel liikleb praeguseks kolm elektriveokit. Samas on elektriveoki kasutuskogemus ja efektiivsus omanikke meeldivalt üllatanud.

Eesti ja Tallinna peamised kitsaskohad ettevõtluskeskkonnana on logistika, planeeringud ja erasektori vähene kaasamine, leidsid „Soraineni sageduse“ piiriülese äri märtsikuu erisaates tarkvaraarendusettevõtte Nortal tegevjuht Priit Alamäe, Tallinna linnapea Peeter Raudsepp ning saatejuhid, Soraineni partner Carri Ginter ja vandeadvokaat Mario Sõrm.